Pukkila on 1800 elanikuga küla Soomes ning kui Nurmi suri ei teatud teda seal eriti. Mees ei olnud vahepeal lapsepõlvepaika külastanud. Kuna ka 780 aktsiat oli toona väärt umbes 30 000 dollarit (tänapäeval 235 000 dollarit), siis ei pööratud juhtunule eriti tähelepanu.

Nurmi kirjutas oma testamendis, et esiteks peab aktsiatelt saadav dividenditulu minema külas asuva vanadekodu heaks. Teine oluline punkt oli, et aktsiaid ei tohi kunagi müüa.

Möödus aastakümneid ning keskmise suurusega ettevõte oli pidevalt muutuste keerises. Seda saatsid mitmed liitumised ning lahkuminekud. Selle tõttu kasvas veidi ka külakese omanduses olevate aktsiate arv. Vara kontrollis külaelanike kogu.

Ei ole raske arvata, millise ettevõttega tegu on - see on muidugi soomlaste kunagine au ja uhkus Nokia. Nad olid 90ndatel ja 2000ndatel maailma tehnoloogiatööstuse suurnimi. 90ndate keskpaigaks oli väikese küla 20 asukaga vanadekodule mõeldud aktsiate väärtus kasvanud 90 miljonile dollarile.

Tekkis vaidlus, sest külanõukogu soovis siiski osa aktsiatest maha müüa. Teised olid vastu, Onni Nurmi ei soovinuks ju seda. Läks kolm aastat enne kui lahendus leiti. Selleks ajaks oli aktsiate väärtus veelgi kasvanud. Seega oli vastuolust kasu. Õnnelik küla.

Ehkki viimastel aastatel on Nokia aktsia hind kolinal kukkunud, sai külake siiski tohutu kingituse. Paika on pandud pikk plaan, kuidas raha kasutada. Praegu ehitatakse täitsa uut vanadekodu, kus on ruumi kõigele olulisele.

50 aasta eest ei võinud Onni Nurmi teada, mida tema pärandus tegelikult tähendab. Õnneks ei ole Pukkila elanikud tõsiselt tülli läinud ning kasutavad raha nii nagu Nurmi soovis. Kes ei tea, siis „onni" tähendab soome keeles õnne. Pukkila vanadekodu asukad on igatahes peagi palju õnnelikumad.