Soomlased maksavad "õiglaselt" kaevandatud kulla eest turuhinnast kõvasti rohkem
Selle skeemi põhimõte on osta väikeste kullakaevanduste kulda ja maksta selle eest oluliselt üle turuhinna. Paljud väikesed kullakaevandused asuvad Ladina-Ameerika, Aafrika ja Kagu-Aasia vaestes riikides. Enamus maailma värskelt kaevandatud kullast tuleb suurtest kaevanduskompaniidest. Väikestest kaevandustest tulev kuld ei saa piisavalt tähelepanu, kirjutab Iltalehti.
Väikeste kaevanduse leival on 90 protsenti kullakaevuritest. Mõned töötavad kohutavates tingimustes. Järelevalveta tegutsevates kaevandustes kasutatakse lapstööjõudu.
Et oma toodangut kallimalt müüa, lõid väikesed kaevandusfirmad vastutustundlike kaevanduste alliansi (ARM). ARM annab kullale välja õiglaselt kaevandatud sertifikaadi. Sertifikaat aitab kaevanduskompaniid, selle töötajaid ja ümbruskaudseid kogukondi. Niisama sertifikaate välja ei kirjutata. Kullakaevandus peab olema tegutsenud 18-36 kuud, ta peab tootma õiglase hinnaga, investeerima raha oma tegevustesse ja mitmesugustesse kogukonnaprojektidesse.
Sertifikaadiga kulla eest makstakse 4000 dollarit üle turuhinna untsist. Isegi kui selline kaevandus kasutab mürgiseid kemikaale kulla kättesaamiseks, saab ta ikka 2000 dollarit untsist rohkem kui on kulla turuhind. Aastatel 2014-2018 on eraldatud üle turuhinna kulla ostmiseks enam kui 2,5 miljonit dollarit.
Nõudlus vastutustundliku kulla vastu on kasvanud. Tavakliendid, kes ostavad sertifitseeritud kulda võivad olla kindlad, et nad ei toeta sõjalisi konflikte ega inimõiguste mahasurumist. Paljud juveliiriärid, kellatootjad ja rahamehed on valmis maksma rohkem vastutustundlikult toodetud kulla eest.
Kõige tuntum õiglase kulla kasutus on 2015. aasta Nobeli rahupreemia kuldmedal. Soome rahapada valmistas sellisest kullast 1/4 ja 1/10 untsised 2016. ja 2017. aasta Soome iseseisvuse aastapäeva medalid. Need osteti ära vaid mõne päevaga alates müügile paiskamisest.
