Seda kinnitab Soome Aamulehti hinnavõrdlus. Ajaleht ostis sama toidukauba Berliinist ning Tamperest ning kokkuvõttes oli toidukoti maksumus Berliinis veerandi võrra väiksem.

Ajaleht valis ostukotti identsed tooted: köögiviljad, liha, leib, piimatooted, kohv ja šokolaad. Kogu ostu hinnaks tuli Soomes 26,92 eurot, Saksamaal aga 20,18 eurot.

Lidli juhatuse esimees Lauri Sipponen põhjendas Saksamaa soodsamaid hindu suuremate mahtudega. Kuna Soomes müüakse vähem, siis teevadki erinevad hinnakomponendid nagu energiahinnad, palgad ning transpordikulu ühiku hinna kallimaks.

Teine põhjus on maksudes. Näiteks tõi Sipponen näiteks 2-liitrise Freeway limonaadipudeli, millelt Saksamaal läheb maksudeks 6 senti, Soomes aga 70.
Ajaleht kirjutab, et lisaks muudab tarbijatele hinnad soodsamaks ka kettide konkurents ning see on Saksamaal palju suurem. Soomes kuulub S-grupile ja K –grupile kokku 80 protsenti turust.

Lipponen nõustub selle väitega ning selgitab, et 2000. aastate alguses alustati Soomes kümne poega. Nüüd on neid 142. Keskol on samal ajal kauplusi 1000 ning S-grupil paar tuhat.

Lidli tulemused Soomes on aga head. Ettevõtte müük kasvas veidi enam kui 24 protsenti samal ajal kui turu keskmine oli vaid 3,2 protsenti. Ka uuringud näitavad, et Lidli kaubamärk on tarbijate silmis väärtust kasvatanud ning viimase aastaga tõusnud edetabelis 19. kohalt kümnendaks.

Maikuus Yle poolt läbi viidud võrdlusuuringu tulemuste põhjal, kus võrreldi Lidli Soome enda jaebrändidega oli Lidl ülekaalukalt kõige odavam. Kogu Euroopa võrdluses on Soomes toidukaubad kalliduselt neljandal kohal.