Soomlased plaanivad Eestis apteeke kokku osta
Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng oli apteekide kokkuostmisest rääkides napisõnaline ja väitis, et selles polevat midagi erilist, kui nad avaldasid ajalehekuulutuses soovi osta kokku üle Eesti apteeke – kauplusi ostetakse ja ka müüakse ju iga päev.
Soome apteegikett, kellele kuulub Soomes 17 apteeki ja umbes kümnendik ravimiturust, tahab apteegiomanikele anda võimaluse vabaneda majanduslikult napilt ots-otsaga kokkutulevast rohupoest, kuid seni polevat veel keegi selleks soovi avaldanud.
Valus teema
Räpina Apteek OÜ juht Malle Rätsep tunnistas, et apteekide ülesostmine on olnud valus ja kaua aega päevakorras püsinud teema, mis on eriti suure hoo võtnud just sel aastal. Nii on avaldanud näiteks soovi nende apteek ära osta eelmisel aastal kümne apteegiga turule tulnud keti Apteek 5+ omanik Meelis Mäeots.
Rätsepa sõnul keeldusid nad igasugusest ostu-müügijutust, sest apteegi rajamiseks on kulutatud liiga palju tööd ja raha, et seda lihtsalt ühele ärimehele odavalt ära müüa.
Põhjus, miks viimasel ajal on tekkinud palju asjamehi, kes tahavad apteeke üles osta, on apteekrite liidu juhi Kai Kimmeli sõnul iseenesest väga lihtne. Liidu ettevõtmisel võttis riigikogu tänavu aprillis vastu ravimiseaduse muudatuse, mis seab linnades uute apteekide tegevusloa väljastamise sõltuvusse elanike arvust ning kehtestab väikeasulates apteekide vahekaugusele piirangu.
Selle järgi ei anna ravimiamet 1. jaanuarist uuele apteegile tegevusluba linna, kus elanike arv ühe apteegi kohta on alla 3000. Väikeasulates ei saa avada uut apteeki lähemal kui üks kilomeeter olemasolevast apteegist.
Apteekide ülesostjatel on huvi osta kokku võimalikult rohkem rohupoode, sest uuel aastal lähevad olemasolevad apteegid kõrgesse hinda, kuna uut luua ei võimalda seadus.
“Müües apteegi kas või Soome ketile, tuleb arvestada, et nemad hakkavad siis dikteerima, millise firma ravimeid müüa, kuid apteek ei saa olla äri,” selgitas Kimmel. Kuidas uute omanikega apteekide elu on läinud, näitab Kimmeli ütlust mööda seegi, et neil ei lubata kuuluda apteekrite liitu, kuna liikmemaks olevat omanike meelest liigne kulu. Ei lubata tellida ka liidu väljaantavat ajakirja Rohuteadlane.
Liiga vähe apteeke
1. jaanuaril oli Eestis 478 ravimite jaemüügikohta, neist 316 põhiapteeki, millel on kokku 109 haruapteeki ja 53 müügikohta. Maapiirkonnas töötab 164 ja linnades 314 apteeki.
Maakohtades on viimase kümne aasta jooksul tegevuse lõpetanud 50 apteeki.
Enamik tuumikapteeke on jagunenud kahe suurema ravimite hulgimüüja vahel. Tamro Eesti on seotud Apteek1 ketiga ja Magnum Medical endise Apotheka, praeguse Apteek 5+ ketiga, kuhu kuulub 15 apteeki. Mainitud kaks apteegiketti jagavad omavahel ligi 70% turust.
Eestis tegutseb koos Leedu VP Marketiga Euroapteek, uustulnukatena hakkasid tegutsema kaks Soome apteegiketti: Yliopiston Apteekki OY ja Ülikooli Apteegi OÜ. EPL
