Soome Yliopiston Apteekki tuli Eestisse aasta tagasi Ülikooli Apteegi nime all, praeguseks on apteegid avatud lisaks Tallinnale ka Pärnus ja Viljandis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng oli apteekide kokkuostmisest rääkides napisõnaline ja väitis, et selles polevat midagi erilist, kui nad avaldasid ajalehekuulutuses soovi osta kokku üle Eesti apteeke — kauplusi ostetakse ja ka müüakse ju iga päev.

Soome apteegikett, kellele kuulub Soomes 17 apteeki ja umbes kümnendik ravimiturust, tahab apteegiomanikele anda võimaluse vabaneda majanduslikult napilt ots otsaga kokkutulevast rohupoest, kuid seni polevat veel keegi selleks soovi avaldanud.

Räpina Apteek OÜ juht Malle Rätsep tunnistas, et apteekide ülesostmine on olnud valus ja kaua aega päevakorras püsinud teema, mis on eriti suure hoo võtnud just sel aastal. Nii on avaldanud näiteks soovi nende apteek ära osta eelmisel aastal kümne apteegiga turule tulnud keti Apteek 5+ omanik Meelis Mäeots.

Rätsepa sõnul keeldusid nad igasugusest ostu-müügijutust, sest apteegi rajamiseks on kulutatud liiga palju tööd ja raha, et seda lihtsalt ühele ärimehele odavalt ära müüa.

Põhjus, miks viimasel ajal on tekkinud palju asjamehi, kes tahavad apteeke üles osta, on apteekrite liidu juhi Kai Kimmeli sõnul iseenesest väga lihtne. Liidu ettevõtmisel võttis riigikogu tänavu aprillis vastu ravimiseaduse muudatuse, mis seab linnades uute apteekide tegevusloa väljastamise sõltuvusse elanike arvust ning kehtestab väikeasulates apteekide vahekaugusele piirangu.