Soomlased üritavad Eesti piima tõrjuda
Eelmisel nädalal teatas uudisteagentuur STT Soomes Jyvaskyläs valminud uuringust, mille kohaselt on bakterite arv Eestis toodetud joogipiimas suurem kui Soome omas ning seetõttu on Eesti kauba kvaliteet halvem. Milliseid näitajaid uuringus aga võrreldi, ei täpsustatud, kirjutab Postimees.
Veterinaar- ja toiduameti osakonnajuhataja Heneli Lampi sõnul on nii toor- kui ka joogipiimale esitatavad nõuded Eestis samasugused kui Soomes ning kui toode neile vastab, ei saa väita, et üks oleks halvem kui teine.
Kehtna mõisa juhi Märt Riisenbergi sõnul on soomlaste väited selgelt absurdsed ning kära tõstetakse konkurentsi, aga mitte tegeliku halva kvaliteedi pärast.
«Soome keskmine piimafarm on selgelt väiksem kui Eestis,» rääkis ta. «On võimatu, et meie farmid on suuremad, kuid kvaliteet on halvem. Need ajad, kui Eestis piima kaevuvees jahutati, on ammu möödas.»
Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Kalev Karisalu sõnul vastab kõrgeimatele näitajatele 96 protsenti siinsest toorpiimast ja selline näitaja on väga hea tervet Euroopa Liitu arvestades.
Spetsialistide sõnul saaks kehvemast kvaliteedist rääkida siis, kui joogipiimast leitaks mingeid kemikaale või ravimite jääke, mis juba reaalselt inimese tervist ohustaksid. Kui asjad oleks tõepoolest nii, oleks Soome veterinaaramet juba ammu Eestile vastava noodi saatnud, kuid seda seni tehtud ei ole.
Praegu viib Eestist Soome joogipiima ainult Rakvere Piimatööstus. Teistelt tööstustelt rändab põhjanaabrite juurde jogurtit ja kohupiimakreeme.
Rakvere Piima juhi Jaanus Vihandi sõnul on uuringu taga selgelt põhjanaabrite soovimatus oma koduturul Eesti konkurenti näha. Samas jääb selline protest talle arusaamatuks, sest Eesti piima kogused on Soome turumahtu arvestades nagunii marginaalsed ja kellegi positsioone tegelikult ei ohustata.
Soome farmerid alustasid esimeste protestiaktsioonidega Eesti piima suhtes mullu sügisel, kui Jyvaskylä K-Citymarket paiskas Eestist pärit piima müüki ühe eurosendi ehk 16 Eesti sendiga liiter. Seepeale asusid farmerid seda massiliselt kokku ostma, et niiviisi end elujärje halvenemise vastu võidelda.
