Seni on kehtinud süsteem, et joogid villitakse ühtsesse pandipakendiga märgistatud taarasse olenemata sellest, kas see läheb müüki tavapoes, kus ostjal tuleb ka pakenditasu maksta või laeval, kus pakendi eest maksta vaja ei ole. Nüüd peetakse tootjatega läbirääkimisi selle süsteemi muutmiseks.

Põhjus on selles, et soomlaste firma Viron Tölkkipalautus ostab augustist Helsingi Läänesadamas avatud pakendikogumispunktis Eesti pandimärgiga pakendeid hinnaga 8 senti, et need siis Eestisse tuua ja siin 10 sendi eest ära anda. Raal on varem öelnud, et kui see äriskeem läbi läheb, võib Eesti pandisüsteemi nelja kuuga kinni panna.

Et seda ei juhtuks, peab Pandipakend läbirääkimisi tootjatega ning importijatega, et pandipakendi märgistus laevapoodi minevatelt toodetelt maha võetakse.

Raali sõnul on Eesti tootjatega kokkuleppe saavutamine lihtsam, välismaiste tootjatega aga keerulisem, sest siinse turu mahud on lihtsalt nii väiksed, et lisakulu ei tasu ennast ära.

Soome meedia andmetel liigub igal aastal Eestist Soome poole ca 140 miljonit plekkpurki. Eesti andmete kohaselt on need kogused mõnevõrra väiksemad jäädes 80-100 miljoni ühiku juurde. Kui siia liita veel Rootsi ja teiste riikide suunalt Soome liikuvad plekkpurgid, siis on spekuleeritud tervikuna suisa kogustega kuni 200 miljonit ühikut.

Rauno Raal kohtus hiljuti ka ise Soome ärimehega, kes üle lahe purke kokku ostab ja siia tuua soovib. Mingile kokkuleppele ei jõutud, soomlane ei mõistnud, kuidas tema tegevus Eesti Pandipakendit kahjustada võiks.

"Eks me tegele selle küsimusega mitmel tasandil, kuid põhiline on see, et mitmed Eesti tootjad on valmis panustama, et soomlaste moraalitu äri teoks ei saaks," ütles Raal.