Soomlaste rongikõrts läks vett vedama
Edelaraudtee rööbasbusside käimapanek venib juba aastaid, kuid üks selline mootorvagun on Eestis täna siiski olemas. Tõsi, kruntvärviga hallikaks võõbatud ja ilma istmeteta rööbassõiduki taastamistöö on Kadaka teel asuvas angaaris tänaseks toppama jäänud.
Rööbasbuss kui turistimagnet
Soomes nelja restorani pidavad Juhani Tamminen turismifirmast HTS ja Mauri Hakanen vedasid Valmeti tehases 1954. aastal valmistatud 16,5 meetri pikkuse rööbasbussi treileril parvlaevaga Eestisse ja hakkasid siin vana rongi renoveerima. 1. mail kavatseti sadama lähedal, Merekeskuse õuel rongis söögi-joogikoht avada.
Rööbasbusskõrtsist saanuks tõenäoliselt kõva turistimagnet, sest Soomes kuni 1988. aastani kõrvaliste metsakülade vahel kurseerinud sõiduk on põhjanaabrite jaoks lausa legendaarne transpordivahend.
“Soomlastele tähendab too rööbasbuss ehk Lättähattu väga palju. Aastakümneid oli see väikeste külade vahel asendamatu liiklusvahend ning muutus suisa Soome raudtee sümboliks,” selgitab Tamminen. “Soomes oldi kadedad, kui me Lättähattu ära ostsime ja Eestisse tõime. Selle renoveerimistööd käis isegi Soome Raudteemuuseum kontrollimas.”
Lättähattu on vaatamata kõrgele vanusele hästi säilinud ning sõidukorras, vajades vaid kereremonti ja akendevahetust. Tallinna toodud sõidukil on ka kaks sõsarmudelit, mis on praegu hoiul põhjanaabrite raudteemuuseumis.
Kesklinna valitsus ei luba
Kruntvärvimisega unikaalse rongi remont aga piirduski. Hakanen ja Tamminen ei söanda renoveerimistööd jätkata, sest Kesklinna valitsus ei lubanud rongis kohvikut avada. Kesklinna vanema asetäitja Indrek Ahlberg teatas ärimeestele, et nende rööbasbuss ei sobi linna ning peale selle on Merekeskuse ümbruses juba praegu liiga ohtralt tänavakaubandust.
“Me oleksime inimestele tööd andnud, riigile makse maksnud ning Tallinnale tulu toonud. Eestlaste suhtumine välisärimeestesse on selline, et too raha siia ja kao!” on Tamminen nüüd solvunud.
350 000 vastu pükse
“Kui midagi muud üle ei jää, tuleb rong Helsingisse tagasi viia. Seal võetakse niisugune uunikum hea meelega vastu,” väidab ärimees. Soomlased jõudsid planeeritud miljonist kroonist rongi siiavedamisele, remontimisele ja angaari üürimisele kulutada umbes kolmandiku.
