Soomlastel on meiega veidi ambitsioonikam huvi kui vaid Rail Baltic
Kui Eestis räägitakse Rail Balticu näol Varssavi sõiduvõimalusest, siis Soome uudisteagentuur Yle küsib, et kas 2026. aastal saame sõita rongiga Tallinnast Berliini.
Aeglaselt edeneva raudteeprojekti kriitikute sõnul hävitab raudtee väärtuslikud sood, kaitsjate sõnul aga on see loodustsäästvam alternatiiv lendamisele.
Rail Balticut hakati planeerima juba 1990ndate keskpaigas, et see ühendaks Tallinna Kesk-Euroopaga. Suurt kuhugi pole aga projektiga jõutud. Eesti loodab nüüd, et kui saaks Soome kah projekti, võiks see asjade käiku kiirendada. Novembri lõpus teatas Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Annne Berner, et nad kaaluvad projektis osalemist.
Esmaspäeval kohtus Berner Tallinnas Baltimaade ja Poola Rail Balticu spetsialistidega. Berner ütls, et Soome tahe liituda on suur, aga tuleb vaadata kuidas seda saaks teha. Berneri sõnul on Soome alati olnud sellest projektist huvitatud, nüüd on lihtsalt aeg võtta projektis tugevam roll.
Soomet huvitav see kui transpordikoridor Soomest Kesk-Euroopasse. Eelkõige pakub ühendus huvi äridele, kuid raudtee ehitus on põnev ka Soome ehitusettevõtetele.
Umbes tuhande kilomeetrine raudtee ühendaks Tallinna Pärnu, Riia, Kaunase ja Varssaviga. Sealt aga on kõik teed lahti Euroopa raudteevõrku. Tallinnast Riiga reis võtaks aega umbes poolteist tundi ja Tallinnast Varssavi neli tundi.
Enam kui 40 protsenti eestlastest on projekti vastu. Avalikult Rail Balticust juht Priit Humal ütles, et see raudtee on liiga kallis ja majanduslikult kahjumlik. Kogu projekti ehitusmaksumus on hinnaguliselt kuus miljardit eurot, millest EL peaks maksma 85%. Eesti osa oleks umbes 300 miljonit eurot.
Millest debatis rääkida ei taheta, on raudtee ülalpidamiskulud, mille iga aasta peavad kinni maksma maksumaksjad. Humala arvates pole Eestis piisavalt sõitjaid. Pimesi usutakse Soome ja Aasia ärireisijate kasvu. Samuti kahtleb ta Baltimaade ekspordi prognoosinumbrites Kesk-Euroopasse.
Balti riikides lihtsalt pole piisavalt ettevõtteid, kes sellest saaks mingisugust tulu. Kritiseeritud on ka projekti keskkonnamõju.
Projekti toetajad ütlevad, et see on EL tasandi projekt, millest ei saa enam loobuda.
Rail Balticu Eesti direktori Riia Sillave kinnitas, et arvutused on tehtud ja need näitavad raudtee kasumit. Tulevikus peaks hakkama reisima raudteel viis miljonit reisijat ja 16 miljonit tonni kaupa aastas. Raudtee positiivne majandslik mõju ületab kulusid kordades.
