Soovitus alustavale ettevõtjale: raamatupidamisel tasub appi kutsuda asjatundja

Raamatupidamise kohustus on Eestis kõigil ettevõtetel, ka pisikestel osaühingutel,kirjutab Eesti Päevalehe erileht Oma äri.

Kas paluda appi raamatupidajast naabrinaine, minna ise raamatupidamiskursustele, palgata professionaal või osta teenus sisse, selle jätab seadus juba iga firma enda otsustada.

Alustaval ja väikesel ettevõttel on kahtlemata mõistlikum raamatupidamisteenust sisse osta kas või põhjusel, et suurte firmadega võrreldes raamatupidamist eriti palju polegi. Nii jäävad ära kulutused raamatupidaja palgale, töökohale, koolitustele, tarkvarale jms. Väikeste osaühingute seas tegutseb palju raamatupidamisteenuse pakkujaid, kes on ainult rõõmsad, kui teine väike osaühing neile tööd juurde toob.

Keskmise suurusega ettevõtetel oleks mõistlik sisse osta üht või paari lõiku raamatupidamisest, näiteks pearaamatupidaja teenust või siis maksuarvestuse teenust. Raamatupidamisteenust ja finantskonsultatsioone pakkuva WinVara EU juhatuse liige Airi Laks on soovitanud pearaamatupidaja teenuse sisseostmise kaalumist ka näiteks siis, kui ettevõttes on palgal sekretär-raamatupidaja, et pakkuda tuge keerukamate küsimuste lahendamisel ja anda juhtkonnale kindlust, et ettevõtte majandustegevuse on üle vaadanud kolmas, sõltumatu pool.

Mõistlik on välja valida kolm-neli bürood.

Osutajaid on palju

Raamatupidamisteenuse osutajate hulk on väga suur. Kohustuslikud nõuded raamatupidamisteenuse osutajate kvalifikatsiooni, hariduse ja kogemuse koha pealt puuduvad. Seega võib olla arusaam osutatava teenuse sisust ja kvaliteedist väga erinev. Üksikraamatupidajate seast koostööpartnerit valides on mõistlik hoolega tausta ja klientuuri ning nende soovitusi uurida.

Kui on soov abi paluda suuremast raamatupidamisbüroost, siis annab siingi hea ülevaate büroo tegevusajalugu ja kliendibaas ehk millise tegevusalaga ja kui suuri kliente igakuiselt teenindatakse.

Mõistlik on välja valida kolm-neli bürood ja enne otsuse langetamist nende esindajatega kohtuda. Uurige, kuidas teenust osutatakse, millised on kliendi kohustused, kas ettevõttel on maksualastes küsimustes piisavalt pädevust. Samuti tehke kindlaks, milliseid teenuseid suudab büroo veel pakkuda – kas on võimalik abi saada näiteks personali, investeeringuid, õigusteemasid ja ettevõtte arengut puudutavates küsimustes. Mõte on selles, et kui väike osaühing edukalt kasvab ja tegevust laiendab, ei peaks kohe hakkama otsima uut teenusepakkujat, vaid saaks lisateenused samast büroost.

Suur versus väike

Oma head ja vead on nii ühemeheraamatupidamisfirmal kui ka suurel bürool. Ühe töötaja puhul ei pruugi sujuv teenuse osutamine olla alati tagatud (raamatupidaja haigestub, läheb puhkusele vms). Teisalt võib jälle liiga suurest büroost teenust ostes infovahetus raamatupidajaga raskem olla. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellelegi, kuidas raamatupidaja dokumente vormistab ning näiteks maksu- ja tolliametiga suhtleb.

Kuidas aru saada, et leitud raamatupidaja ei ole ilmselt see kõige õigem valik? Kui oma raamatupidajaga on pidevalt raske kontakti saada, vastused on ebaselged või raamatupidaja ärritub, kui palutakse täpsustusi, siis annab see märku, et raamatupidaja ei pruugi olla oma valdkonnas pädev, soovitab Airi Laks tähele panna. Ka see, kui kliendile jõuab igakuine maksuinfo pärast maksu tasumise tähtaega, seab kahtluse alla raamatupidaja kohusetunde ja hoolsuse.

VEEL NÕUANDEID:

• Uurige, kuidas on dokumendid hoitud ja kellel on neile ligipääs. Kuidas on andmed varundatud ja säilitatud ning kuidas tagatakse klientide ärisaladuse hoidmine.
• Kindlust lisab, kui raamatupidamisbürool on sõlmitud vastutuskindlustusleping.

Allikas: WinVara EU