Sotsiaalabist sõltujate arv kasvab järsult
Töötukassa maksab töö kaotanuile töötuskindlustushüvitist enamjaolt kuus kuni üheksa kuud. Et suurem töötuse laine tekkis möödunud aasta lõpus ja tänavu aasta alguses ning uut tööd on raske leida, jõuab Eestis lähikuudel järjest rohkem inimesi olukorda, kus sissetulekut enam ei ole. Töötukassa andmeil peaks septembri algusest detsembri lõpuni töötuskindlustushüvitis lõppema 13 339 inimesel.
Et tagada minimaalnegi toimetulek, on registreeritud töötule kuni üheksa kuu jooksul üldjuhul antud võimalus saada töötutoetust, mis 31-päevases kuus on pisut üle 1000 krooni. Nii selle saajaid kui ka üldse igasuguse sissetulekuta inimesi aitab riik kohalike omavalitsuste vahendusel vajaduse korral toimetulekutoetusega.
„Valitsus on selle aasta eelarvesse toimetulekutoetusteks planeerinud 200 miljonit krooni. Sellest on märtsi ja juuni määrustega kohalikele omavalitsustele eraldatud 93,8 miljonit krooni ja tõenäoliselt järgmisel nädalal antakse neile veel 37,2 miljonit krooni, nii et reservi jäetud vahendite maht väheneb 69 miljonile kroonile,” rääkis Lilles, öeldes, et ilmselt riigi plaanitud 200 miljonist kroonist selleks aastaks ka piisab.
Toimetulekutoetust vajavate inimeste arv aga kasvab. Kui omavalitsuste vajadused on suuremad, võivad nad riigilt raha juurde taotleda. Riik peab igal juhul garanteerima, et raha nendeni ka jõuab.
Kahekordne kasv
Näiteks Narvas taotles toimetulekutoetust juulikuus 523 peret, möödunud aasta juulis oli selliseid peresid vaid 225. Kasv on üle kahe korra, kusjuures 90 protsenti taotlejaist on töötud, teatas linna sotsiaalabiameti peaspetsialist Jevgenia Vanhonen.
Töötukassa andmeil on septembrist aasta lõpuni oodata, et Tallinnas tuleb raskustesse sattunud inimesi juurde 4415, Narvas 840.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus selgitas, et toimetulekutoetust on võimalik saada neil peredel, kelle ühe liikme sissetulekud pärast eluasemekulutusi on alla tuhande krooni. Pere esimesel liikmel on võimalik saada 1000, igal järgneval liikmel 800 krooni kuus.
Töötukassa pakub ka psühholoogi abi
•• Selleks et võimalikult paljud töötud tööle tagasi jõuaksid ja jõude oldud ajal tekkinud probleemidest üle saaksid, suunab töötukassa hulga töötuid ka psühholoogi juurde.
•• „Psühholoogi vastuvõtule suunavad kliente töötukassa nõustajad. Enamasti on tegemist pikaajaliste töötutega ja samuti kaua aega kestnud psühholoogiliste probleemidega,” rääkis riigiga umbes aasta jagu koostööd teinud OÜ Sensus kliiniline psühholoog Elen Kihl Pärnust.
•• Tema sõnul ei tegelda arstikabinetis üksnes tööküsimustega, vaid lahendatakse kõiksuguseid muresid. Üks inimene käib spetsialistiga vestlemas keskmiselt viis korda, vajadusel rohkemgi.
•• Kihli hinnangul ületab vähemalt Pärnus nõudlus psühhoteraapiateenuse järele pakkumise. Järjest enam jõutakse psühholoogi juurde tööpuudusega seotud probleemidega, sest tööta olek tekitab hirmu tuleviku ees.
•• Töötukassa teenusejuhi Tiina Lille hinnangul erineb psühholoogiteenuse kasutamine piirkonniti, olles populaarsem Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal, kus on ka enim töötuid.
