“Selge see, et ettevõtjad on huvitatud maksude langetamisest,” ütles Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. “Idee tasandil on see huvitav, kuid poliitiliselt raskesti teostatav.”

Kui suurt kulude kokkuhoidu sotsiaalmaksumäära vähendamine ettevõtjatele tähendaks, ei osanud Veskimägi öelda. “Seda tuleks põhjalikumalt analüüsida,” ütles ta.

Ärimehele meeldis

Ärimees Oleg Grossile idee meeldis. “Päris lakke hüppamiseks see põhjust ei annaks, kuid oleks siiski igal juhul õige samm. Selle paari protsendi pärast ei kannataks ka tervishoiu kvaliteet,” märkis ta.

Grossi hinnangul võib kõnealusel juhul paralleele tõmmata töötuskindlustusmaksuga, mille määra ümber ei hinnatud, kuigi senini seisab sadades miljonites kroonides kogutud raha töötukassas.

OG Elektra omaniku Grossi sõnul peaks olemasolevat süsteemi lisaks muutma nii, et sotsiaalmaksu maksaks töötaja, mitte tööandja. “Nii oleks süsteem avatum ja selgem. Täna ei tea töötajad, palju nad ettevõttele maksma lähevad,” lisas Gross.

Rahandusministeerium toonitab, et sotsiaalmaksumäära alandamise mõte on hetkel veel väga toores ning põhjalikult läbi analüüsimata, konkreetsest maksu alandamise ettepanekust on vara rääkida.

Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb ideed vaadelda nn rohelise maksureformi raames, mille eesmärk ei ole mitte maksukoormuse vähendamine, vaid selle nihutamine tööjõult tarbimisele ja keskkonnamaksudele. Valitsus on võtnud endale ülesandeks töötada välja rohelise maksureformi kontseptsioon.

Sotsiaalmaksumäära alandamine 0,5–2 protsendi võrra jätaks riigieelarvesse mitmekümne miljoni kroonise augu. Selle võiks rahandusministeeriumi hinnangul aga kompenseerida keskkonnamaksude tõstmise arvelt, lisaks oleks võimalik suurendada sotsiaalmaksu miinimumkohustust – 231 krooni kuus, mille ettevõtja peab maksma iga oma töötaja eest olenemata nende sissetulekust.

Kuigi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis suhteliselt madal maksukoormus, on tööjõu maksukoormus seevastu liiga kõrge, leiab ministeerium.

Mõningal määral vähendab seda järgnevatel aastatel plaanitav tulumaksumäära alandamine ning maksuvaba miinimumi tõstmine.

Sotsiaalminister Marko Pomerants ei näe võimalusi maksumäära vähendada. Tema hinnangul toimib sotsiaalkindlustuse süsteem hetkel maksimaalselt ökonoomselt. Minister Pomerants peab inimeste sotsiaalsete garantiide vähendamist lubamatuks.

Majandusminister Meelis Atoneni hinnangul on aga maksude vähendamine toetatav. Siiski möönis ta, et antud ideed oleks keeruline realiseerida. “Ei usu, et selle vähendamine sügisel arutlusele tuleb, see ei rõõmustaks Pomerantsi (sotsiaalminister – toim) ning meil on niigi veel vanad asjad klaarimata (tulumaksureform – toim),” ütles Atonen.

Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse 14,3 miljardit krooni sotsiaalmaksu, sel aastal prognoositakse 15,4 miljardi laekumist.