Sotsid Hanssonile: kuidas kavatseb keskpank sularaha kättesaadavuse eest seista?
Eesti Panga president Ardo Hansson vastab esmaspäeval riigikogus sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimisele, kus tal tuleb selgitada, kuidas kavatseb keskpank seista selle eest, et inimestel oleks kõikjal Eestis sularaha kättesaadav.
Õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure sõnul ajendas sotsiaaldemokraate Eesti Panga presidendile küsimusi esitama kommertspankade üha süvenev soov minna üle nii sularahavabale asjaajamisele kui sularahavabadele kontoritele, mis kahjustab eeskätt maapiirkondade ja väikelinnade elanike huvisid, märgib erakond oma teates.
„Hädaolukorra seadus ütleb samas üheselt, et sularaharinglus on elutähtis teenus. Selle teenuse osutajaks on küll pangad, kuid seadus näeb ette, et Eesti Pank on elutähtsa teenuse puhul korraldavaks asutuseks ja järelevalve teostajaks,“ märkis Suur.
Hansson peab riigikogule ütlema, mis põhjustel ei ole Eesti Pank kehtestanud neljale suuremale pangale sularaharingluse ja makseteenuste osutamise miinimumnõudeid.
„Pangateenuse vähenemise trend maapiirkondades on jätkuv, kahjuks on ta jõudnud juba piirkonnakeskustesse. Milliseid lahendusi on Eesti Pank arutanud, et tagada sularaha- ja makseteenuste ühtlane ning üle-eestiline kättesaadavus,“ küsivad arupärijad.
Kui veel 2007. aastal oli Eestis kokku 1000 sularahaautomaati, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli neid 884. Tervelt 40 protsendi võrra ehk 101 automaadilt 60 automaadile oli sama ajaga vähenenud makseautomaatide arv. Võrreldes 2009. aastaga oli pangakontorite arv vähenenud 2013. aasta lõpuks 35 protsendi võrra, kusjuures paljudes kontorites ei saa sularahaga arveldada, lisas Suur.
„Pangad koliksid tõenäoliselt meeleldi internetti ja kohustaksid seal oma kliente tegema ka kõiki maksetoiminguid. Leiame, et sellele trendile tuleb panna piir. Seda enam, et statistikaameti andmetel pole tervelt 20 protsenti inimesi vanuses 15-65 aastat kunagi internetti kasutanud,“ rääkis Suur.
