Sotsid panid juhatuse liikme töötuskindlustuse probleemi lahendamise oma valimisprogrammi
Ebaõiglane on see muudatus paljude ettevõtlusorganisatsioonide ja muidugi ka ettevõtjate endi hinnangul. Nii sotsiaalministeeriumile kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile läkitati eelnõu menetlemise ajal mitmeid arvamusi, mis hoiatasid selle muudatuse negatiivsete tagajärgede eest. Kuulda neid paraku ei võetud.
„Kui varasema regulatsiooni kohaselt võis juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige olla töötuna arvel, kui ta tasu ei saanud, siis 2014. aasta mätsis võttis eelmine valitsus vastu seadusemuudatused, mille kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on mistahes ühingu juht. Minu hinnangul on see ebaõiglane ja ettevõtlikkust pärssiv,“ selgitas erakonna otsust see punkt oma valimisprogrammi kirjutada sotsiaaldemokraatide programmitoimkonna juht Anto Liivat.
Sotside ettepanek on Liivati sõnul luua regulatsioon, mis võimaldaks anda töötasu mitte saavale juhatuse liikmele töötu staatuse koos võimalusega saada osa tööturuteenustest ja töötu sotsiaalsetest hüvedest, kuid arvestaks samas ka juhatuse liikme teisi tulusid.
Sotsist riigikogu rahanduskomisjoni liige Rannar Vassiljev ütles, et detailset lahendust neil veel välja pakkuda pole, kuid ideed on olemas.
„Mõistlik oleks lähtuda juhatuse liikme tasust - selle puudumine on eelduseks töötustaatusele. Samas on oluline välistada olukord, kus ettevõtte omanikust juhatuse liige on jaotanud varem hulgaliselt dividende ning seejärel end töötuna arvele võtab, sest see loob pinnase pettusteks. Seetõttu võiks vaadata ka varasemat teenitud omanikutulu. Konkreetsed määrad ja detailne lahendus jääb seaduse väljatöötamiseks,“ ütles Vassiljev.
Ühe võimalusena võiks Liivati sõnul kaaluda ka lahendust, kus juhatuse liige, kes ei saa muud sissetulekut ehk ei ole kuskil mujal palgatöötaja, peaks saama vähemalt miinimumpalka, et saada osa tööturuteenustest ja töötu sotsiaalsetest hüvedest.
Oma seisukoha, et üht probleemi seaduses lappima minnes tekitati juurde uus õiguslik probleem, ütles Vassiljev välja eelmise aasta 17. detsembril toimunud Ärilehe teledebatis, mida saab vaadata siit.
Debatil osalesid ka riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna ja Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp.
Kaubandus-tööstuskoda on öelnud, et ei nõustu sotsiaalministeeriumi väitega, et juhatuse liikme töötuna arvele võtmine ei ole põhjendatud, sest juhatuse liige ei ole tööta, näiteks ta juhib ettevõtet.
"Kaubandus-Tööstuskoda ei nõustu selle väitega, sest äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub aktiivne äritegevus. Kui ettevõttel ei ole töötajaid, puudub käive või muu aktiivne tegevus, siis ei saa ka eeldada, et sellise äriühingu juhatuse liige on hõivatud tööga. Seda enam, kui ta ei saa ka konkreetsest äriühingust tasu. Sellest võib järeldada, et traditsioonilises mõttes paljud formaalselt juhatuse liikmeks olevad isikud siiski ei pruugi tööga hõivatud olla ning seetõttu ei tohiks neilt võtta ka võimalust end töötuna arvele võtta. Olukorrad võivad olla erinevad ning nii ei peaks siin kõiki ühe mõõdupuu järgi võtma," kommenteeris koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Lisaks ei ole koda veendunud, et muudatusega kaasneb positiivne sotsiaal-majanduslik mõju.
"Praegu võtavad eelkõige väikeettevõtete, sh alustavate ettevõtete juhatuse liikmed end töötuna arvele, et olla kaetud ravikindlustusega. Kui riik kaotaks sellise võimaluse, avaldaks see negatiivset mõju eelduslikult just väikeettevõtetele. Inimesed võivad loobuda juhatuse liikme kohast ja oma ettevõtte loomisest selleks, et võtta end töötuna arvele ja saada ravikindlustus. Riigi tulude minimaalne suurenemine ja registreeritud töötuse kunstlik vähenemine ei pruugi üles kaaluda negatiivset mõju ettevõtlusele," hoiatas koda.
Loe teema varasemat kajastust Ärilehes:
