Spordiklubi juhataja: erisoodustusmaksu kaotamine tervendab kogu ühiskonda
Riigikogus läbis esimese lugemise tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega vabastatakse erisoodustusest need tööandja kulutused, mis on otseselt seotud töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisega.
Reval Sport Spordiklubi juhataja Aldur Partasjuk ütles, et spordilt erisoodustusmaksu vabastamine teeks Eesti tervemaks – nii ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõistes kui ka seeläbi, et ühiskond soodustaks laiemalt tervislikemaid eluviise.
“Märtsi alguses viisime läbi internetipõhise tarbijauuringu - peaaegu 2000st vastajast 68% nentis, et nende töökoht ei kompenseeri üldse sportimisele tehtavaid kulutusi ning 22% leidis, et kuigi töökoht osaliselt toetab, siis võiks kompensatsioon olla suurem. Vaid 10% leidis, et ettevõtted panustavad nende sportimisele piisavalt,” rääkis Partasjuk.
Ta hindas, et tegelikult võiksid need numbrid olla vastupidised, sest Eestis tegutsevad ettevõtted on juba valmis enda töötajaid ja ühiskonda järjest enam toetama, kuid seda ei tehta sageli kõrgete maksude ja kohustuste tõttu, mis selle toetusega kaasneks. “Ometi oleks see arenenud ühiskonna ja ettevõtluse kontekstis täiesti normaalne, et organisatsioonid saaksid lihtsasti panustada nii enda töötajatesse kui ka tervemasse ühiskonda laiemalt,” leidis Partasjuk.
Tarbijauuringust osa võtnud inimesed tõid just esile, et spordiga tegeletakse eelkõige hea enesetunde nimel (43% vastanutest) ning ka tervise hoidmise ja parandamise nimel (25% vastanutest) – sellest nähtuvalt on spordikulutuste erisoodustusmaksust vabastamine eriti tervitatav, et järjest enam inimesi saaksid ja oleksid motiveeritud enda tervise ja heaolu nimel sportima – sellest saadud positiivne energia kandub omakorda ju edasi ka organisatsioonidesse, kus töötajad oleksid väiksema stressitasemega ning tunneksid, et lisaks tööle ja palgale on ka muid hüvesid, millega neid väärtustatakse.
Partasjuki hinnangul on näha, et Eesti inimesed on valmis suunduma järjest tervislikema te eluviiside suunas, kuid see ei tohiks tähendada kohe suure koormuse ja intensiivsusega treenimist, vaid mõistlikke stabiilseid harjumusi, mis sisaldavad nii igapäevast liikumist kui ka tasakaalustatud toitumist.
Ta lisas, et kui rääkida laiemalt tervislike eluviiside edendamisest ja seeläbi tervema ühiskonna hindamisest, siis peaksid riik, ettevõtted ja inimesed selle nimel ka koostööd tegema, sest suured arengud saavad teoks vaid laiema koostöö puhul. “Üksi ei ole mõtet tuuleveskitega võidelda – koostöös lahendatakse aga suuremaid takistusi ja väljakutseid,” leidis spordiklubi juhataja.
“Kaasaegse läänemaailma muredega nagu ülekaal, stress, väsimus ja nende põhjustatud tervisehädadega võitlemiseks ja nende ennetamiseks on tervislik ja aktiivne eluviis ainuke lahendus, mis inimesi aitab,” sõnas Partasjuk, lisades et terve ühiskonna paremaks toimimiseks tuleb leida võimalusi, kuidas inimesi rohkem aktiivsema eluviisi poole suunata enne kui huvi raugeb või tervislik eluviis on juba arstide poolt määratud kohustus, mitte enam võimalus.
Riigipoolne muudatus spordilt erisoodustusmaksu vabastamisel võiks olla esimene samm spordi kui terviksüsteemi reformimisel.
