Spordiklubid viilivad maksudest!
Maksu- ja tolliamet saatis 10. mail rahandusministeeriumile ja kultuuriministeeriumile pika kirja, mille sisu lühidalt kokku võetuna juhib kahe ministeeriumi tähelepanu sellele, et paljud MTü-dest spordiklubid maksavad maksuvabade stipendiumide nime all tegelikult töötasu, mis tähendab riigile miljoneid eurosid saamata jäänud makse. MTA analüüsis 81 spordiühingut, kus 2011. aastal maksti stipendiume kokku summas 6 147 326 eurot.
Veermäe rääkis Delfile, et kolme MTÜ-d kontrollides selgus, et treeneritele, kes igal hommikul tööle tulevad, makstakse stipendiumi, kuigi sisuliselt on tegemist töösuhtega. Maksuamet võttis seepeale ette kogu sektori analüüsimise ja selgus, et selline tegutsemismuster ei ole vaid üksikute klubide probleem.
Maksuameti peadirektori Marek Helmi allkirjaga kirjas märgitakse, et kui maksuhaldur jätkab selles sektoris stipendiumite maksmise kontrolli ja tuvastab, et tegemist on varjatud töötasude maksmisega, pole suurem osa neist ühingutest võimelised maksukohustust täitma ning võivad tegevuse lõpetada.
Ministeeriumidele saadetud kirja eesmärk on juhtida tähelepanu, et asi vajab korrastamist. „Oluline on vaadata asja laiemalt, mitte üksnes maksustamise seisukohalt. Riigi jaoks on oluline, et lapsed on spordiga hõivatud ning treeneritele oleks tagatud sotsiaalsed garantiid“ ütles Veermäe.
Aprillis enne märgukirja kirjutamist pidas MTA selles küsimuses nõu nii kultuuriministeeriumi kui ka Olümpiakomiteega, nõupidamisel osalesid ka rahandusministeeriumi inimesed. Veermäe sõnul on maksuamet oma kohustustest lähtuvalt ebamugavalt kahvlis – seaduse järgi peaks amet need MTÜ-d liistule tõmbama, terve mõistus aga tõrgub. „Küsimus vajab otsustamist poliitilisel tasandil. Meie huvi ei ole minna kohtusse ja hakata vaidlema, kas tegemist on stipendiumidega või ei ole. Me saame aru, et spordiklubidel on rahaga kitsas, aga me ei saa ka kultiveerida rehepaplust ja lasta neil stipendiume edasi maksta. Tegeleda tuleb probleemi põhjusega,“ selgitas Veermäe maksuameti seisukohta.
Eelmisel nädalal toimunud spordiklubidele suunatud koolitustel võttis maksuamet teema üles. Spordiklubide juhid tõdesid, et selline praktika on olude sunnil kasutusel olnud juba aastaid ja ega see neile meeltmööda pole - stipendiumid ei anna ei ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist ega kogune ka makseid pensionifondi.
Rahandusministeerium vastas Delfi kommentaaripalvele, et teema tuleb lähiajal valitsuskabinetis arutlusele, kus need probleemid ja ettepanekud läbi arutatakse.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on maksuameti kirja läbi töötamas ning on peagi valmis võimalike lahenduste kohta infot jagama.
Mis on stipendium ja kuidas see erineb töötasust?
Maksu- ja tolliamet selgitab oma kodulehel, et stipendiumi mõistet maksuseadustes ei defineerita, seega tuleb selle sisu avamiseks kasutada üldkäibivat tähendust, mille kohaselt on stipendium isikule korrapäraselt antav rahaline toetus eesmärgiga edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töötingimused.
Stipendiumilepingu alusel aga makstakse isikule õpinguks, spordi tegemiseks või loometööks toetust - stipendiumi saamine on küll seotud teatud ülesannetega, kuid isik on nende ülesannete täitmisel iseseisev.
Stipendiumi ja töösuhte erinevusi on vaaginud ka Riigikohus. Seal võetud seisukoha alusel tuleb otsustamaks, kas sõlmitud stipendiumilepingu näol on tegemist hoopis töölepinguga, vaadelda järgnevaid asjaolusid: kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale.
Selleks, et otsustada, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Mida suurem on sõltuvussuhe lepingu sõlminud isikute vahel, seda tõenäolisemalt võib tegu olla töölepinguga.
Ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse ning kohtupraktika juures anda ei saa.
