Spordiselts juhataja Aleksander Tammerti sõnul on Tallinna kesklinnas Staadioni tänaval asuv Kalevi keskstaadion tänu oma multifunktsionaalsusele, asukohale, arendamisvõimalustele ja traditsioonidele üks Eesti unikaalsemaid staadione ning sellest lähtuvalt on loodud visioon Kalevi staadionist kui rahvusstaadionist.

„Riiklikult saame rääkida unelmatest, mis lubaks meil võõrustada suuri rahvusvahelisi tiitlivõistlusi täiskasvanute klassis. Siin ma mõtlen näitena kergejõustikku, aga miks ka mitte võõrustada Läti ja Leeduga kahasse suuri jalgpallivõistlusi,“ rääkis Tammert Ärilehele seltsi suurejoonelistest mõtetest.

Kui praegu kasutab staadioni igapäevaselt eelkõige jalgpalliklubi Tallinna Kalev, siis möödunud nädalal sattus Kalevi staadion uudiste keskmesse seoses tantsupeoga. „Tantsupidu ja Kalevi staadion on saanud lahutamatuteks. See on traditsioon ja traditsioon elab koos meiega,“ rääkis Tammert lehele.

Rahvusstaadioniga käib kaasas terve rida rahvusvahelisi nõudeid, milleni ei küüni praegu ükski Eesti staadion ja puudu jääb ka arendusvõimalustest. Tammerti hinnangul on Kalevi staadion oma asukoha, territooriumi suuruse ja potentsiaaliga parim valik rahvusstaadioniks. „Uue multifuntsioonalse rahvusstaadioni ehitamine mujale läheb oluliselt kallimaks kui olemasoleva Kalevi keskstaadioni arendamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele," selgitas Tammert lehele.

Praegu suudab spordiselts Tammerti sõnul oma jõududega hoida staadionit koos, kuid nendib, et ajahammas teeb oma tööd.

Rahast rääkides jääb Tammert veel napisõnaliseks „Oleme teinud investeeringuid rahvustaadioni visioonile vastava detailplaneeringu eskiisi koostamiseks. Kogu projekti maksumusest on praegu veel vara rääkida.“

Praegu on spordiseltsil valmis esmane eskiis, kuhu viiakse sisse täiendusi ja parandusi. Üldjoontes sisaldab see pealtvaatajate kohtade kahekordset suurendamist, konverentsi-, pressi-, kohtunike- ja meditsiiniruumide olemasolu. Lisaks sellele ka Eesti Spordi maja ning loomulikult spordiselts Kalevi peakorterit. Tammerti kinnitusel on eskiisi koostamisel võetud arvesse kõiki rahvusvaheliste suurvõistluste ja keskkonnaalaseid nõuandeid.

Tammert möönab, et tegemist ei ole odava projektiga, kuid leiab, et tema väljund on oluline. „Senine Kalevi staadion valmis 1955. aastal. Sellest on möödas tänaseks juba ligi 60 aastat. Seega heas mõttes teenib selline rahvale suunatud investeering terve sajandi ja kannab traditsioone edasi läbi sajandite,“ rääkis Tammert.

Projekt liikumiskiiruse osas on Tammert optimistlik ja loodab, et järgmist üldtantsupidu võiks võõrustada juba rahvusstaadionil.

"Eesti rahval on täna olemas rahvusraamatukogu, Kumu, lauluväljak, peatselt valmiv Eesti Rahva muuseum, kuid on veel üks oluline tühimik ja see on rahvusstaadion," leidis Tammert kokkuvõtteks.