Sportlane, riigikogu liige, ärimees ja pangajuht - kuidas nad investeerivad ja miks?
Tippsportlane Allar Raja
Sõudja Allar Raja tõdes, et on huviga investeerimisalaseid foorumeid jälginud ning omal ajal ka oma raha kasvama pannud. Ühtekokku tegeles ta aktiivselt investeerimisega viis kuni kuus aastat. Ja enne investeerimisega alustamist käis pangas konsultatsioonil.
„Kui raha üle oli, paigutasin selle Swedbanki fondidesse. Ja kui vahetult enne buumiaega raha oli vaja, siis sain selle välja võtta. Jäin omadega ikka kasumisse," meenutas Raja, kes praegu paigutab raha pensionifondidesse. „Mõtlen nii, et see on vananedes mingigi garantii omapoolsete rahaliste kõrvalpanekute kasvamisele ja selle kasutamisele. Mul on ka kolmas pensionisammas."
Üldiselt eelistab Raja oma raha investeerida pigem käega katsutavatesse vahenditesse. „Börsil möllamine nõuaks pisut rohkem tähelepanu ja aega. Mina eelistan praegu pigem kinnisvara või maad. Kasvõi üürikorterite ja selle turu peale soovitaksin mõelda," sõnas Raja, kes eelistab alati pigem investeerimist raha seisma jätmisele.
Lauri Luik, riigikogu liige
Riigikogu liige Lauri Luik tõdes, et säästmist ja investeerimist peaks võtma kui kohustuslikku osa oma finantskäitumisest, olenemata sissetuleku suurusest. „Peaaegu alati on võimalik millegi arvelt säästa ja need vahendid investeerida, et teenitud intress omakorda reinvesteerida. Tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi, isegi suhteliselt väikeste summadega saab alustada," sõnas ta.
Aktsiate või osakute suhtes on ta veendumusel, et kõige kindlam on investeerida oma ettevõttesse, kus kontroll ja raha saatus on enda kätes. „Loomulikult on investeering ka oma ettevõtte käekäiku panustatud aeg," lisas Luik, kes üritab oma vahendite paigutamisel hoida tasakaalu. „Stabiilsus ja kindlus on oluline, kuid ka mõõdukaid ja kaalutud riske võtta on huvitav ning vahel vajalik, et saavutada võimendust. Olen stabiilselt läbi aastate hoidnud osa oma vahenditest väärismetallides. Teise osa moodustab kinnisvara. Praegu püüame koos partneritega käivitada kaht noort ettevõtet. Põhitöö kõrvalt nokitsemiseks praegu enamaks võimekust ei ole."
Luik soovitab enne investeerimisega alustamist lugeda läbi vähemalt 50 investeerimisalast raamatut. „Kui pingutada, on see aastaga tehtav. Paralleelselt soovitan kindlasti leida igast end huvitavast investeerimisvaldkonnast üks-kaks Eesti (või maailma) parimat praktikut ning lasta neil end juhendada. Kui investeerida (ka nö passiivselt), siis on ülimalt oluline järgida lihtsat reeglit: säästa, investeeri targalt, reinvesteeri kasum (ära seda mingil juhul ära kuluta!). Tee seda kõike järjepidevalt ja ilma mööndusteta ning liitintress hoolitseb kõige muu eest," sõnas ta lõpetuseks.
Kristjan Hiiemaa, Erply CEO
Kassa- ja laotarkvaraettevõtte ERPLY tegevjuht Kristjan Hiiemaa tõdes, et investeerimine on tema elu loomulik osa. „Kuna ma mõtlen tulevikule, siis olen investeerinud näiteks pensionifondidesse. Mul on ka kolmas pensionisammas," avaldas Hiiemaa ja lisas, et investeerib ka alustavatesse start up ettevõtetesse. „Mõtlen tulevikule ja ettevõtetele, mis kümne aasta pärast inimestele kasu toovad. Vastavalt sellele teen ka oma valikud ja investeeringud. Olen ostnud ka Apple´i ja Tesla aktsiaid"
Hiiemaa soovitab investeerida ka kinnisvarasse, sest see on olenemata ajast võrdlemisi kindel investeering, sest tegemist on püsiva väärtusega.
Mis aga kogenud ärimehe sõnul kõige olulisem - esmalt tuleb siiski investeerida oma teadmistesse ja kogemustesse. Pärast seda saab elus juba kõik järgmised valikud teha. „Praegu olen juba sellises elufaasis, et investeerin Erply töötajatesse ja nende töökeskkonda. Oluline on see, et inimesed oleksid oma eluga rahul," sõnas ta lõpetuseks.
Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees
Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt kogub alates 2000. aastast pensioni kolmandasse sambasse. "Mulle sobib regulaarne investeerimine. Teiseks: kuna intressid on parajasti nii madalad, kui nad on, otsustasin võimalikult kiiresti tagasi maksta oma eluasemelaenu. Miks? Otsisin investeerimisvõimalust ja madalate intresside keskkonnas tundus kohustuste kiire vähendamine väga mõistlik mõte raha säästmiseks, " arutles Kitt ja lisas: "Instrumenti, mis suudaks teenida 1,5% tootlust aastas, hetkel väga ei leia. Siis pole ju ka vahet, kas teenin 1,5% aktiva poolel või tasun passiva poolel kohustuse 1,5% intressiga kiiremini ära."
Lisaks tõdes Kitt, et kaalub hetkel ka üht täiendavat investeerimisvõimalust. "Nimelt on aset leidnud üks positiivne areng: nüüd saab väärtpaberikonto avada ka lastele. Väärtpaberikonto, kuhu osta indeksaktsiaid, on pikaajalise investeerimisvõimalusena mõistlik valik. Ja last but not least - Swedbanki pikaajalise töötajana kuulub mulle lisaks teatav hulk panga aktsiaid," sõnas ta lõpetuseks.
Artikkel ilmus Swedbanki kliendilehes.
