Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis ütleb, et tunneb end tänu aktiivsele sportimisele täna paremini kui viis aastat tagasi ja tuleks toime ükskõik millise organisatsiooni juhtimisega.
Pole saladus, et Hansapanka juhivad täna suures osas samad mehed, kes selle kord koos ka lõid. Ainult et nüüd on nad mõne aasta võrra vanemad. Algusaastate peadirektor ja tänane juhatuse esimees Jüri Mõis ütleb end praegu neljakümnesena tundvat paremini kui viis aastat tagasi. Kindlasti võlgneb ta oma hea enesetunde pidevatele treeningutele. "Hommikuti käin ujumas, pealelõunal ja nädalalõppudel suvel jooksmas, talvel suusatamas," ütleb mees, kes ei pelga suurtel maratonidelgi kaasa lüüa.
Tänane edukas pankur tavatseb meenutada oma talupoja päritolu ja seda, kuidas ta kuueaastase poisipõnnina rõõmustas majja tulnud elektrivalguse üle. Kooli lõpetas Jüri Mõis juba Pärnus ja ülikooli ehk tipi Tallinnas. Tööstuse planeerimise ja juhtimise erialal, nagu, muide, enamus Hansapanga juhatuse liikmeid. Koos Hansapanga nõukogu esimehe Hannes Tamjärvega sai mõnda aega töötatud majandusjuhtide instituudis, seejärel läks aga Jüri Mõis koondisse Auto, kus tegi üpris kiiret karjääri kolonniülemast kuni finantsdirektorini välja. "Oli aeg, kus tootmises oli tulusam töötada mõnel muul, mitte põhitegevusalal. Restoranis oli näiteks parem olla laomees, mitte aga kokk või kelner. Sotsialismi lõppedes aga olukord muutus ja mul tekkis huvi minna päriselt finantsalale," meenutab ta.
Tegelikult sündis Hannes Tamjärve, Rain Lõhmuse ja Jüri Mõisa peas mõte teha lääne mallidele vastav pank, juba mõnevõrra varem. Mõisa sõnul tegi siin ukse lahti Tartu Kommertspank selle juhi Rein Kaareperega eesotsas. "Minu pisike panus Hansapanga tekkesse seisneb selles, et soovitasin alustada vana pangasüsteemi raames tolleaegsete seaduste järgi, samal ajal kui teised tahtsid kohe uutmoodi panka luua," selgitab ta tagantjärele.
Tänase Eesti suurima ja edukama kommertspanga üks juhte nimetab lisaks heale meeskonnatööle edu alusena puhast südametunnistust ("poliitikuid me ära ostnud ei ole") ja õiget tehnoloogiat, eelkõige aga iga otsuse majanduslikku põhjendatust. Turvalisuse tagab see, et kõik tähtsamad otsused sünnivad kollegiaalselt ja juhtivtöötajail on selge tööjaotus. Küsimusele, kas juhtkonnal, mis suures osas kattub sõpruskonnaga, esineb vahel ka erimeelsusi, vastab Mõis: "Maitseküsimustes vaidleme ikka, kuid kuna juhtimisala on jagatud ja keegi teise mängumaale tallama ei lähe, siis suuri tülisid ei ole. Pealegi on tegemist viisakate inimestega."
Juhatuse esimehe töövaldkond on organisatsiooni siseelu korraldamine. Ta peab hoolitsema, et õiged inimesed töötaksid õigetel kohtadel ja informatsioon liiguks. Möödunud aasta suurimaks saavutuseks peab ta kontserni loomist ja läbilööki Läti pangandusturul. Nüüd tahab Hansapank ka Leedus pidepunkti leida ning Venemaa ja Ukraina turule jõuda. Seejuures peab Mõis oluliseks, et kõik Hansapanga 1200 töötajat mõtleksid pangandusest ühtviisi ja ka Lätis töötavad inimesed tunneksid end suure Hansapanga osana. Selleks tuleb standardiseerida kõik süsteemid ja koolitada pidevalt töötajaid. Asjaajamine Hansapanga konsortsiumis muutub lähiajal ingliskeelseks, mis on Mõisa hinnangul väikeriigi rahvusvahelisustumise protsessis hädavajalik.
Mõis peab end üldotstarbeliseks tootmisjuhiks, kes saaks hakkama igasuguse organisatsiooni juhtimisega. Juhtimist on ta õppinud nii ülikoolis kui lühikursustel mitmel pool maailmas ja leiab, et see on omaette tegevus. Hansapangas valitseb demokraatlik juhtimisstiil ja ülemused suhtlevad alluvate kui võrdsetega. Esipankurite kabinetid on suhteliselt tagasihoidlikud ja nende uksed on enamasti lahti. Seda võib võtta kui märki avatusest laiemas plaanis. Samas tunnistab juhatuse esimees, et liig suur vabadus võib tuua endaga distsipliiniprobleeme.
Enesekindla ja eduka pankurina leiab Mõis ehtameerikalikult, et raha loob võimalusi ja sellega saab mõõta peaaegu kõike. "Inimene on just nii väärtuslik, kui palju ta suudab raha teenida," on ta kindel. "Kui keegi arvab, et ta oleks väga hea sportlane või pillivirtuoos, kui talle piisavalt makstaks, on selle inimese mõtlemises midagi viltu," toob ta näite.
Jüri ja Tiina Mõisa hiljutine lahutus pakkus palju kõneainet kõmulehtedele. Jüri leiab, et kui üks suhe, mis viisteist aastat inimesi koos hoidnud, end ammendab, võib selle asemele teine tulla ja just nii juhtuski. "Elada on antud ainult kord," ütleb ta enda kohta tavatult tõsiselt. Hansapanga omanike ja juhtidena suhtlevad Mõisad tööalaselt endiselt pea iga päev. "Muidugi on see üks lisapinge, millega peab arvestama, kuid tööd see küll ei häiri," märgib ta vaikselt.
Jüri Mõisa kaks teismelist tütart õpivad Nõmmel - noorem muusikakeskkoolis ja vanem gümnaasiumis - mõlemad on viielised. Nagu omal ajal ema ja isagi.
Tipp-pankur Mõis ostis hiljaaegu kodulinnas Pärnus maja ja ei välista võimalust, et kunagi hakkab sealt Tallinna tööle sõitma. "Pärnust võib saada üks maailma kaunemaid kuurorte ja mis see poolteist tundi hea autoga ära ei ole," on ta rahulolev.
SIRJE NIITRA
Sõbrad:
Eesti Kindlustuse peadirektor IVAR VIRKUS: Jüri on kärsitu ja impulsiivne. Väga hea administraator. Kui midagi ei meeldi, näitab seda ka välja.
Hansapanga nõukogu esimees HANNES TAMJäRV: Nõupidamisel temaga juba igav ei hakka, sest ta ei kiida teistele takka, vaid esineb alati oma originaalsete, vahel koguni unikaalsete ideedega. Panga praeguses organisatsioonis asendamatu. üks väheseid mehi, kes on 55-selt paremas vormis kui 35-selt.
Hoiupanga juhatuse esimees OLARI TAAL: Põhjalik, töökas, salaedev. Temaga julgeks küll luurele minna.
