Riigihangete vaidlustuskomisjon otsustas 21. märtsil jätta läbi vaatamata ja tagastada Stadler Bussnang AG kaebuse Tallinna Linnatranspordi uute trammide hanke asjas, millega Stadler taotles Hispaania ettevõtte Construcciones y Auxiliar de Ferrocarri (CAF) võidu tühistamist hankel. Samuti taotles Stadler ka sõlmitud hankelepingu kehtetuse tuvastamist.

Neljapäeval otsustas riigikohus võtta menetlusse Stadler Bussnang AG kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 21. märtsi otsuse tühistamise nõues ning Tallinna Linnatranspordi AS-i ja Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A. vahel riigihankes sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks.

Juba sõlmitud hankelepingu alusel on Tallinna Linnatranspordi teatel CAF juba asunud tramme tootma. Esimene uus tramm peaks Tallinna kohale jõudma 2014. aasta novembris. Samaks ajaks peaks olema tehtud ka 4. trammiliini infrastruktuuri ehk rööbaste remont.

Tallinna Linnatranspordi hinnangul ei sobinud Stadleri pakutavad trammid riigihanke tingimustega uste arvu, sobimatu aku, reisijateruumis puuduva kliimaseadme ja piisavalt läbiproovimata energiasalvestusseadme tõttu. Stadler kinnitas vaidluses, et ettevõtte pakutavad trammid on vastavad ja hankija eksib. Selle vaidluse lahendas lõplikult riigikohtu märtsi algul tehtud otsus asja mitte menetleda, mis jättis õiguse Tallinna Linnatranspordile.

Uues vaidluses on tõstetud küsimus, kas Stadleril, mis esitas hankel mittevastavaks tunnistatud pakkumuse, on õigus vaidlustada hankemenetluse järgnevaid otsuseid. Tallinna Linnatransport märgib, et riigihangete seaduse järgi ei osale edasises hankemenetluses pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud. Stadler leiab, et ta oleks vaatamata sellele pidanud saama edasises menetluses osaleda.

"Trammihanke vaidlus on hea õppematerjal hankepraktikutele ja õigusteaduse üliõpilastele," kommenteeris Tallinna Linnatranspordi esindaja vandeadvokaat Alar Urm. "Siiski tuleb tunnistada, et hankeasjades kulub ebamõistlikult palju raha, aega ja energiat vaidlemisele ning juriidikale."

Vaidluses on Urmi sõnul ka mõtteainet sellest, kas riigihangete korraldus teenib ja täidab hankemenetluse põhieesmärke. "Riigihangete regulatsioon on konkurentsiõiguse instituut ja riigihangete regulatsiooni tähtsaim eesmärk on tagada tõhus konkurents. Riigihangete seadusega on sekundaarselt sätestatud ka eesmärk tagada raha säästlik kasutamine," ütles Urm.

Praktikas loob riigihankemenetlus Urmi sõnul sageli arvestatavad turutõkked. "Seega on tulemus tõhusa konkurentsi tagamise eesmärgile just vastupidine. Ka eesmärk raha säästlikult kasutada satub tihti löögi alla. Keeruka ja formalistliku menetluse tulemus on tagasihoidliku kvaliteediga asi turuhinnast kõrgema hinnaga," selgitas Urm.

Formalistlik hankemenetlus on tema sõnul praegu kujunenud kümnete vaidluste allikaks, kus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus nõuavad tagasi eraldatud toetusi.

"Riigihangete regulatsiooni koostamine, hangete ettevalmistamine, riigihangete järelevalve ja hankevaidlused annavad tööd sadadele inimestele," ütles Urm, lisades, et seega on põhjust mõelda, kuidas panna riigihangete süsteem paremini tööle, et see hoiaks ka tegelikult tõhusat konkurentsi ja aitaks säästa raha ja ei oleks piinlikult täpne formaalsuste järgimine ja lõputud vaidlused.

Eelmise aasta suvel väljakuulutatud hankega on kavas osta Tallinna 4. liinile uusi tramme, mille eeldatav maksumus on 44,25 miljonit eurot, Tallinna Linnatranspordi AS soovis saada vähemalt 15 uut trammi. Ettevõte tunnistas hankel edukaks Hispaania ettevõtte CAF-i pakkumise ja leidis, et Stadleri pakkumine ei vastanud tingimustele. Stadleri teatel oli nende pakkumine 11 miljonit eurot odavam kui CAF-i oma.