Stalnuhhin uue riigieelarve valguses: oluline on maksurahu, kuid midagi tuleb kütuseturul toimuva osas ette võtta
2019. aasta riigieelarve maht ületab 11 miljardit eurot. Praeguse valitsuse jaoks on see alles teine oma näo järgi koostatud riigi rahaline põhidokument, mis kajastab väga selgelt koalitsiooni sõnastatud eesmärke: elanikkonna heaolu ja arvukuse tõus, kohaliku elu arendamine ning investeeringud majandusse.
Seetõttu on ka eelarve kulud jaotatud selliselt, et sotsiaalvajadusteks, pensionid, toetused jm on ette nähtud 3,8 miljardit, tervishoiule 1,5 miljardit ja haridusele 1,03 miljardit eurot.
Kõik see sai võimalikuks tänu viimastel aastatel jõuliselt kasvanud majandusele. Ka järgmisel aastal ennustavad majandusanalüütikud meile 3,5-protsendilist majanduskasvu, mis võimaldab meil kuulutada järgmiseks aastaks välja maksurahu. Seejuures jääb maksukoormus järgnevatel aastatel senisele tasemele, mis on tunduvalt allpool EL-i keskmisest.
Mure kütuseturul toimuva pärast
Mind kui riigikogu rahanduskomisjoni esimeest paneb tõsiselt muretsema Eesti kütuseturul toimuv. Just seetõttu oleme Keskerakonnas öelnud, et riigikogu valimiste järel ja need loodetavasti võites, tuleb võtta see küsimus tõsiselt päevakorda.
Valida tuleb teed, mis viiksid kütuse hinna alla. Kindlasti pole see valimiseelne tühi poliitretoorika. Meil õnnestus võimule tõustes ära hoida Reformierakonna juhitud valitsuse otsus tõsta diiselkütuse aktsiisi 10 protsendi võrra. Võib vaid ette kujutada, millised hinnad vaataksid tanklatest vastu selle otsuseta.
Järgmise aasta eelarvet koostades lähtusime põhimõttest, et kõige tähtsam on inimene. Sellest ongi tingitud tohutu investeeringute maht erinevatesse teenustesse ja palkade ning toetuste kasvu. Panustades teenuste kvaliteeti – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus - investeerime me tugevasse ja jõukasse ühiskonda.
Peaminister Jüri Ratas kordab väsimatult, et soodne majandusareng peab olema tunnetatav iga inimese poolt. See on äärmiselt tähtis. Just sellest arusaamast lähtudes tegime ära madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekuid kasvatava maksureformi ning nüüd suurendame riigieelarvest palgasaajate töötasufondi 2,5 protsenti.
Tõusevad palgad ja pensionid
Järgmisest aastast hakkavad õpetajad palka saama keskmiselt 1500 eurot kuus. Eelarvereas tähendab see täiendavalt ligi 10 miljonit eurot. Kultuuritöötajate keskmine töötasu kasvab 1250 euroni kuus. Eeloleval aastal kasvavad tunduvalt lasteaiaõpetajate, sotsiaaltöötajate, loomaarstide ning politseinike, päästjate ja paljude teiste sissetulekud.
Näiteks patrullpolitseinike ja piirivalvurite töötasud moodustavad eeloleval aastal vähemalt 1280 eurot, millele lisandusvad regioonist sõltuvad palgalisad.
Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseinik palka saama 1700 eurot, mis on ühiskonna turvajatele vääriline palk. Päästjate keskmine palk suureneb 23,6% ehk 1000 euroni ja sellele lisandub veel 11%line tasu töö eest öösel ja pühade ajal.
Loomulikult pole Keskerakonna juhitud valitsuse ajal jäetud unarusse ka pensionärid. Juba 2019. aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 7,6% võrra ehk kuni 481 euroni ja vaid keskmist vanaduspensionit teeniv eakas tulumaksu maksma ei pea.
Muidugi on pension jätkuvalt ebapiisav, mistõttu peame ühiskonnas kokku leppima pensionide erakorralise kasvu 100 euro võrra. Oleme tähelepanu suunanud ka üksi elavatele pensionäridele, sest teame, et koos on lihtsam hakkama saada kui üksi. Üksi elavate vanaemade- ja isade toetamiseks on riigieelarves ette nähtud ligi 10 miljonit eurot.
Asjatuid kulutusi ei ole
Et soodustada elanikkonna kasvu jätkame Eesti perede toetamist. Nii esimese ja teise lapse toetus hakkab järgmisest aastast olema 60 eurot ehk lastetoetuste kasvuks kavandame 298,9 miljonit eurot, mis on praegusest 14,6 miljonit enam.
Häid uudiseid on ka tervise valdkonnas. Et tõsta teenuste kvaliteeti ning lühendada järjekordi arsti vastuvõtule, suurendatakse tervishoiu rahastust 180 miljoni euro võrra. Haigekassa saab sisse osta raviasutustelt rohkem teenuseid, sõlmida uusi lepinguid ning tagada patsientidele kiirem ja parem arstiabiga.
Loomulikult annab iga rahaeraldus opositsioonile võimaluse esitada meile etteheideid "asjatute" kulutuste kohta. Meie aga arvame, et riik saab olla edukas vaid siis, kui iga siin elav inimene tunnetab oma tähtust riigi jaoks ja teab, et ka keerulisemaks olukorras olles on riik oma elanikule abiks ja toeks.
