Statistikaameti plaani järgi peaksid ettevõtted auditeerimisnõudega aastaaruanded esitama kahe kuu, teised aastaaruanded aga kolme kuu jooksul. „Eesti Pank, kultuuri- ja sotsiaalministeerium soovivad meie klientidena teavet kiiremini saada ning tänu arvutitele saab selle töö valmis teha praegusest palju lühema ajaga,” põhjendas statistikaameti osakonnajuhataja Ene Saare­oja. Statistikaametit kannustab tagant ka Euroopa Liit, kes soovib omakorda saada andmeid varasema kümne kuu asemel seitsme kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

Ehkki praegu ei suuda 40% Eesti ettevõtteid kuuekuulisest tähtajast kinni pidada, usub Saareoja, et lühemast tähtajast hakatakse seaduskuulekuse tõttu senisest rohkem hoolima.

Ettevõtjates tekitab ametnike soov pahameelt, sest nemad oleksid valmis nelja-viie kuu pikkuse esitamistähtajaga, mis sarnaneb Lätis ja Leedus kehtiva nõudega. „Tähtaja lühendamine ühe kuu võrra oleks mõeldav, kuid audiitorid ei tule kahe kuuga küll toime,” ütles mööblitootja Standardi juht Enn Veskimägi. „Kõik, mida statistikaamet välja mõtleb, vaid suurendab ettevõtjate töökoormust, kogutavatest andmetest aga pole meile kasu.”

Löök eksportijatele

Kõik ettevõtjad ei laida statistikaameti kava, kui sellest võib riigile tulu tekkida. „Kui tähtaja varasemaks nihutamine teoks saab, peaks kindlasti järgima sujuvamat üleminekuaega ehk lühendamine võiks toimuda ühe kuu võrra iga aasta kohta neljal järgneval aastal,” lausus Tere juhata asetäitja Ülo Kivine.

Rohkem kui pooled kaubandus-tööstuskoja liikmed ei poolda tähtaegade kärpimist, mistõttu koda peab võimalikuks lühendada aega vaid ühe või kahe kuu võrra. „Kas keegi on sõna otseses mõttes arust ära? Jaanuarikuuga saab küll suuremad otsad kokku, kuid see ei võimalda veel aastaaruannet koostama asuda,” teatas koja peadirektor Mait Palts. Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni hinnangul lööks muudatus kõige valusamalt ekspordile orienteeritud ja välispartneritega ettevõtteid, sest paljud dokumendid liiguvad üle piiride aeglaselt.

Raamatupidajad ja audiitorid peaksid paarikuulise aruandmisaja tõttu hakkama ajuti töötama ka öösiti, sest lühikeseks ajaks järsult suureneva töökoormuse tõttu pole otstarbekas ega ka võimalik lisatööjõudu palgata. „Jooksva raamatupidamisteenuse hinda aruandlustähtaja lühendamine ei mõjuta, kuid aruande koostamise teenus ja auditeerimine kallineksid umbes kolmandiku võrra, sest öised töötunnid maksavad palju,” ütles raamatupidamis- ja audiitorifirma Rödl & Partner juhatuse liige Mart Nõmper.



Riigiasutused peavad lühemat tähtaega õigeks

Statistikaamet korraldab jaanuari lõpus riigiasutustele ja ettevõtlusorganisatsioonidele ümarlaua, et jõuda aruannete esitamise tähtaja lühendamises üksmeelele. „Majandusaasta aruannete esitamise tähtaja lühendamine aitaks tõhusalt kaasa statistika kaetuse ning kvaliteedi edasisele parandamisele,” väljendas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik statistikaametile saadetud kirjas ideele oma toetust.

Statistikaameti kinnitusel võimaldaksid varem laekuvad aruanded näiteks kultuuri- ja sotsiaalministeeriumil loobuda oma tegevusala mittetulundusühingutelt andmeid üle küsimast. Ühtlasi pole ameti eesmärk lõpetada infopäringute dubleerimist, sest ta kasutab teistest riigiametitest erinevat teabetöötluse metoodikat. Korduvate samasisuliste aruannete eri riigiasutustele esitamine on muutnud ettevõtjad rahulolematuks ja nad peavad aruandluse kulutusi asjatult suurteks.