Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup lahkub ametist
Andres Oopkaup alustas statistikaameti peadirektorina 1. novembril 2012. aastal ja tema ametiaeg lõpeb 2. veebruaril 2017, teatas Rahandusministeerium.
Rahandusminister Sven Sester tänas Oopkaupa tema töö eest statistikaameti juhtimisel. „Soovin Andres Oopkaubale edu uute väljakutsete leidmisel. Nüüd keskendume sellele, et leida uus juht, kes viiks lõpuni mitmed aruandluse vähendamise ja organisatsiooni tänapäevastamisega seotud ülesanded.“
Avaliku konkursi statistikaameti peadirektori kohale kuulutab riigikantselei välja lähiajal.
„Minu ametiaeg peaks lõppema 2017. aasta sügisel, ent otsustasin, et seoses Eesti riigiaparaadile Euroopa Liidu eesistumisega kaasneva koormusega on statistikaameti jätkusuutlikkuse huvides mõistlik uus konkurss juba sel aastal välja kuulutada,“ ütles Andres Oopkaup. „Teine argument oli see, et kevadel algavad ka statistikaametit puudutavad eelarveläbirääkimised ning nii jõuab uus juht statistikaameti teemadesse paremini sisse elada,“ lisas Oopkaup.
Oopkaup märkis, et lahkub statistikaametist olukorras, kus välishindajad on Eesti statistikasüsteemile andnud Euroopa Liidu liikmesriikide seas ühe kõrgeima hinnangu, statistikatööd on valitsuse kinnitatud riiklike statistikatööde loetelu mahus tehtud, avaldamiskalendrist on kinni peetud ning ühiskonnal on riikliku statistika näol faktipõhiste otsuste tegemiseks info olemas.
„Statistikaameti töös on minu ametiajal tehtud rida muudatusi, mille mõju avaldub lähiaastatel,“ märkis Oopkaup. „Statistikaamet rakendab oma igapäevatöös LEAN-protsessijuhtimist, registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistus käib ning esimene prooviloendus on edukalt tehtud, kohtumised erialaliitudega on aidanud selgitada nii andmekogumise vajalikkust kui ka statistika kasulikkust ettevõtetele,“ lisas ta. „Statistika on üle 200 aasta vana teadusharu ning praegu on riiklik statistika põneva väljakutse ees, kuidas lähiaastatel andmeesitajate halduskoormust vähendada ning lõpetada aruannete kogumine nende andmete puhul, mida on võimalik saada ettevõtete majandusarvestussüsteemidest, samuti kuidas registri- ja suurandmeid statistika tegemiseks maksimaalselt kasutada,“ märkis Oopkaup.
