Statistikablogi: Kui suur on Eesti varimajandus? Hinnangud erinevad kordades
Kuigi igal uurijal on Eesti varimajanduse suurusest oma kindel arusaam, jõuavad praktilised uuringud väga erinevate tulemusteni. Seetõttu on pilt siinsest varimajandusest küllaltki kirju.
Sageli lähevad uurijate arvamused lahku juba selles osas, mida tuleks üldse termini all silmas pidada. Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses aset leidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi: 1) kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega; 2) kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; 3) kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.
Eesti varimajandust hindavad regulaarselt mitu asutust ja vastavalt erinevustele nende metoodikas erinevad ka nende tulemused.
Statistikaamet hindab varimajandust ühe komponendina rahvamajanduse arvepidamises sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestamisel. Me püüame ametlike andmete põhjal tabada varimajanduse rahaliste tehingute osa, mille peamisteks elementideks on varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk ja maksupettused (käibemaks, jootrahad, erisoodustus). Kui veel sajandi alguses moodustas varimajandus SKP-st üle 7 protsendi, siis viimastel aastatel on see püsinud 3–4 protsendi vahel.
Drastiliselt teistsuguse tulemuseni on aga jõudnud Austria majandusprofessor Friedrich Schneider, kes kasutab oma uurimistöös matemaatilist mudelit. Kasutades varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid (maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKP elaniku kohta jne), modelleerib ta varimajandust kogu maailmas. Schneideri arvutuste järgi on Baltikumis üks Euroopa suurimaid varimajandusi – Eestis moodustab see 2015. aastal 26,2 protsenti SKP-st.
Samas tasub meeles pidada, et Schneider hindab kõigi arenenud riikide varimajandust suuremaks, kui seda teevad teised allikad. Huvitaval kombel on tema arvestuste järgi Lätis siinse regiooni madalaim varimajanduse tase.
Loe pikemalt Statistikablogist!
