Statistikablogi: milline on naiste panus Eesti majandusse?
Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?
2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.
Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest.
Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.
Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev
Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.
2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.
