Statoil palgavaesusest: teenindajate kõrgemasse palka saavad panustada ka kliendid
Kolmapäevases Eesti Ekspressi artiklis „Mina, anonüümne alateenija" rääkis oma loo ka Statoili töötaja, kes üldiselt tööandjat kiitis, kuid väikese palga tõttu siiski grupi kohtumistel kohal käib.
„Leiame, et töötaja on Statoili kui tööandjat Eesti Ekspressi artiklis kirjeldanud õiglaselt ning nagu töötaja ka antud artiklis ütleb, on Statoil Fuel & Retail oma töötajate suhtes hooliv tööandja. Tõstsime Eestis käesoleva aasta palgarevisjoni käigus müüja-klienditeenindajate põhipalku olenevalt tööstaažist ja töökoha asukohast kuni 8%. Statoili teenindajate palk on jaekaubanduse üldist taset arvestades hea, ning ka artiklis tõdeb töötaja, et saab kätte 550 eurot, mis on näiteks supermarketis töötava inimese bruto- mitte netopalgaks. Statoili teenindajatel on võimalik teenida ka müügipõhist boonustasu, mis parematel müüjatel on kuni 40% nende põhipalgast, mis tõstab kogenenud müüja kogu brutopalga juba 900 euro piirimaile," selgitas Nurme-McDonald.
Tema sõnul kujuneb töötajate keskmine palk jaekaubanduses, nagu ka igas teises majandussektoris, välja tööjõuturul nõudluse ja pakkumise vahekorras ning sõltub ennekõike sellest, millist haridust ja kui mahukat ettevalmistust antud töö tegijalt oodatakse. Toidu ja esmatarbekaupade müüja-teenindaja amet eeldab suhteliselt vähe erialaseid oskuseid ning spetsiaalset kvalifikatsiooni ning on seetõttu ka teistes riikides tasustatud alla riigi keskmise palga.
„Selles, et teenindajad ei peaks "alateenijate" grupi üritustel käima, mängivad oma rolli ka ühiskond ja tarbijad. Tuleks mõelda oma tarbimisharjumustele ja ootustele saada näiteks kütust täisteenindusjaamast automaatjaama hinnaga, samas soovides, et raha maksmiseks ootaks leti taga särasilmne ja pühendunud teenindaja. Kust sellise lahenduse puhul peaks aga tulema teenindaja kõrge palk, selle üle arutlema ei kiputa. Ei ole keeruline mõista, et teenindajate asendumine automaatidega nii jaekaubanduses kui mootorikütuste jaemüügis tuleneb just sellest, et tegelikult tarbija ei soovi teenindaja tööd ehk talle osutatud teenust kinni maksta," rääkis Nurme-McDonald.
Personalijuht tõi välja selle, et Statoili teenindaja töötasu kasvu saab panustada iga klient. Lisaks põhipalgale, mille eest vastutab Statoil ise, on tulemustasul töötajate kuupalgas oluline osa ning iga klient saab selle abil teenindaja palka panustada.
„Väga hea teeninduse eest saab loomulikult ka Statoilis, nagu muudes teenindusasutustes, anda teenindajale tippi, mis jõuab töötajani täpselt kliendi poolt jäetud summas, sest vajalikud maksud tasub sellelt Statoil Fuel & Retail."
Nurme-McDonald lisas, et ootused iga ettevõtte kasumile seavad ettevõtte omanikud (SFR puhul emafirma Alimentation Couche Tard), kes lähtuvad otsuste tegemisel omakorda aktsionäride ootustest, tagades samas aga ettevõtte jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime. Eelmisel finantsaastal investeeris Statoil Fuel & Retail Eestisse 4,3 miljonit eurot ning alanud finantsaastal jääb investeeritav summa samuti 4 miljoni euro piiridesse.
„Äsja lõppenud finantsaastal 2014./2015. moodustasid teenindusjaama töötajate palgakulud jaekaubanduse valdkonna (see osa ärist, mis tegeleb teenindus- ja automaatjaamade opereerimisega) kogukuludest 30%. Seda arvesse võttes on teenindajate töötasu osakaal jaemüügi valdkonna kuludes märkimisväärne."
