Statoili juht: Eestis jääb biolisandivabaks bensiin 98
Hirmud selle kohta, et 5-protsendilise biolisandiga kütus on kahjulik vanematele autodele, on pisut ülepingutatud, sest naaberriikide Läti ja Leedu praktika näitab, et midagi drastilist juhtunud ei ole, ütles Ärilehele Statoil Fuel & Retail Eesti AS juht Kai Realo ja märkis, et Eestis saab biolisandivabaks kütuseks bensiin 98.
Ärileht kirjutas täna, et novembris jõuab riigikokku eelnõu, mis näeb ette, et alates 2016. aastast peaks kõigis mootorikütustes biokütuse osakaal olema vähemalt 5% ja 2020. aastaks vähemalt 10%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tunnistas, et eurodirektiivist ja Eesti taastuvenergia tegevuskavast tulenev seadusemuudatus tõstab kütuste hinda. AMTEL märkis, et biolisandiga kütus ei sobi vanematele autodele ja mõistlik oleks euronõuete järgimine mõned aastad edasi lükata.
Realo ütles Ärilehele, et 5-protsendilist biolisandit kütustes kasutavad juba kõik meie lähiriigid Euroopas, sealhulgas Läti ja Leedu, kus masinapark on veelgi vanem kui Eestis, sest massiliselt tuuakse sisse kasutatud autosid näiteks Saksamaalt.
„Läti ja Leedu praktika näitab, et midagi drastilist juhtunud ei ole. Radikaalsema ülemineku korraldas Soome, kus biokomponendi osakaal on 10 protsenti. Seega tarbijakülgedel autojuhtide poolt paljukiidetud Soome kütus on juba aastaid sisaldanud kaks korda suuremas koguses biolisandit kui see norm, millega Eestis alates 2016.aastast alustada plaanitakse,“ selgitas Realo.
Kulutused jäävad kütusemüüjate kanda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nentis, et biokütuse lisamise nõue võib kütusemüüjatele tähendada täiendavaid kulutusi tankimiskohtadele ja tarneahelate kohandamisele.
Realo selgitas, et biokomponendi osakaal erinevates biokütustest saab olla erinev. Näiteks on tulevikus üheks nõudeks müüa ka 100-protsendilist biodiislikütust ja mõned aastad tagasi müüs Statoil 85-protsendilise bioetanooli sisaldusega mootoribensiini.
Eelnõu näeb ette, et 5-protsendilise biolisandiga kütustele järgneb üsna pea nõue müüa 10-protsendilise biokomponendis sisaldusega mootorikütuseid nagu praegu Soomes.
„Selleks, et müüa kuni 5-protsendilise bioetanooli sisaldusega mootoribensiini, ei ole kaasaegsetele nõuetele vastavas mahutipargis vaja teha mingeid muudatusi. Samas selleks, et alustada 5 protsendist kõrgema biokomponendi osakaaluga biodiisli ja kõrgema etanooli sisaldusega mootoribensiinide müüki, on vaja teenindusjaamades kogu mahutipark üle kontrollida ja viia see vastavusse biokütuste säilitamise nõuetele,“ rääkis Realo. Kohati tähendab see maa-aluste kütusemahutite lahti kaevamist, puhastamist ja mahuti sisepinna katmist vajalike kaitsekihtidega.
Realo ütles, et mootorikütuste hinda see mõjutada ei tohiks.
„Selliste ühekordsete kulude edasihinnastamine turule on kaheldav, sest tegemist on kulude ja investeeringutega, mis ei sisaldu otseselt toote omahinnas. Kulud ja investeeringud tuleb kütusemüüjatel lihtsalt kanda,“ ütles ta ja lisas, et ainus lootus on, et riik jätab nende muudatuste tegemiseks piisavalt aega ega jõusta kõrgema kui 5-protsendilise biokomponendi sisaldusega kütuste müügi nõuet liiga lühikese etteteatamisajaga.
Bensiin 98 jäetakse segamata
Euroopa riikides, kus biolisandid mootorikütustele juba seadustatud, on kasutusel nn kaitsekood ehk protection grade, mis tähendab, et vähemalt üks bensiin peab saadaval olema ilma biolisandita. Realo sõnul saab selleks automaatselt mootoribensiin 98, sest see ei sobi biokomponendiga segamiseks.
Nagu Ärileht täna kirjutas, räägib teiste riikide kogemus sellest, et paljud autoomanikud eelistavad endiselt biolisandivaba kütust. Realo möönis, et protection grade kütuse kasutamine ja selle väga suur populaarsus autoomanike seas raskendab tõesti mootorikütusemüüjal üldise biokütuste müügi osakaalu saavutamist.
„Statistika näitab, et protection grade kütuse osakaal on kõrge meie lähiriikidest ennekõike Soomes, kus biokomponendi osakaal on 10 protsenti,“ ütles ta.
Samas Läti ja Leedu Statoili teenindusjaamades on mootoribensiini 98 osakaal kogumüügis madalam kui Statoili jaamades Eestis praegu, kus biolisandi nõue pole veel rakendunudki.
Realo rahustas samas tarbijaid ja kinnitas, et hinnastamispoliitikat protection grade kütuse olemasolu ei mõjuta ja kunstlikult hindu kujundama ei hakata.
„Üleminekul 5-protsendilise biokomponendi sisaldusega mootorikütustele avaldab toote hinnale mõju küll see, et biokomponent on kallim kui fossiilne kütus, kuid kuna seda lisatakse vaid 5 protsenti, siis tavatarbija jaoks ei ole see mõju tajutav,“ ütles ta.
Realo lisas, et biokomponendiga kütuste propageerimiseks on enamik Euroopa liike kehtestanud biokomponendile kas madalama või 0-aktsiisimäära, mis võimaldab biokomponendiga kütust müüa kas sama soodsalt või isegi soodsamalt kui 100-protsendilisi fossiilkütuseid. Eestis otsustati aga biokomponendi maksuvabastus kaotada paar aastat tagasi.
Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riikidest, kus biokomponendiga kütused ei ole veel kohustuslikuks muudetud.
