Stora Enso avab Tallinnas oma finantsakadeemia
Järgmisel nädalal avab Stora Enso Tallinnas raamatupidamisüksus, mis võtab enda kanda suure osa 29 000 töötajaga üleilmse ettevõtte sisemisest arvepidamisest ja Euroopa finantsjuhtide koolitamise.
„Hakkame korraldama raamatupidamise alast koolitust Stora Enso Euroopa ettevõtete juhtidele ja finantsjuhtidele,“ ütles ettevõtte personalijuht Raivo Hellerma. „Kord kuus võtame vastu kuni kahekümne liikmega õppegrupi, vajadusel sõidavad meie asjatundjad kohapeale, näiteks Saksamaale.“
Nn finantsakadeemia loomise tingis Hellerma sõnul just kontserni raamatupidamise tsentraliseerimine, mis nõuab nii tehnoloogia kui ka protseduuride ühtlustamist kõikidel kontinentidel tegutsevas ettevõttes.
Uue keskuse töötajad valdama inglise, saksa soome või rootsi keelt, keskuses töötab samuti üks hiina keele valdaja. „Hiina keele oskajad on meil väga menukad, sest Stora Enso näeb Hiinas oma tegevuse laiendamiseks suurt väljavaadet,“ rääkis Hellerma.
Eesti meeldib taas eurooplastele
Uus tugiüksus, kus leiab tööd üle 20 asjatundja, koosneb koolitajatest, analüütikutest, suurkliendi halduritest ja klienditoe üksusest.
Kui uus finantsüksus osutub edukaks, loob kontsern Tallinnas veel täiendavalt paarikümne töötajaga finantsarvestusüksuse, mis kasvatab rahvusvaheliste tugiüksuste töötajate arvu üle seitsmekümne.
Praegu töötab Stora Enso Liivalaia tänava büroos kontserni infotehnoloogia, logistika ja müügi juhtimise tugiüksus ligi kolmekümne töötajaga.
Eesti personaliotsingu ettevõtted töötavad Manpower Balticu juhi Herigo Kaldra sõnul praegu palehigis, et vastata rahvusvaheliste ettevõtete päringutele sadade töökohtadega raamatupidamisüksuste asutamiseks.
„Lääne-Euroopa ja Põhjamaade ettevõtted soovivad raamatupidamise tugiteenuste üksusi oma kodumaal kulude säästmiseks sulgeda ja tuua need Eestisse, kus kriisi tõttu on palgatase langenud,“ ütles Kaldra.
Teeninduskeskuste ületoojad kompavad Eesti majanduse arengut, et tabada palgataseme madalseisu. „Soovitakse Eestisse tulla hetk enne majanduse elavnemist, et saada töötajaid parimate palgatingimustega,“ ütles Recruitment Estonia juhtr Triin Raamat.
Rahvusvahelised tugitenused loovad Eestis uusi töökohti
Kui majandusbuumi ajal tegutsenud kõnekeskustes jagati telefoni teel sisse helistajale teavet või broneeriti hotelikohti, siis nüüd pakutakse keerulisemat tehnilist abi.
Uutes keskustes vajatakse samasuguste oskustega töölisi nagu kõnekeskusteski: tuleb vallata võõrkeeli ja arvutit. Varasemast keerulisema teenuse osutamine tagatakse keskuse töökorraldusega.
Buumi tippul Hiinasse ja Indiasse pagenud keskused otsivad Eesti taas ülesse, sest vajavad nüüd mitte kõige odavamaid vaid Euroopaliku kultuuritaustagaga teenindajaid.
Keskuste asutamiseks võimalusi otsitakse läbi personaliotsingu firmade konfidentsiaalelt, et mitte enneaegselt üles ärritada asukohamaa ametiühinguid.
Personalifirmalt tellitakse tugiteenuste keskuse asutamine ja töös hoidmine või palutakse leida üksnes töötajad. Viimasel juhul korraldab keskuse töö tellija ise.
Tippajal töötas Eestis personalifirmade vahendusel avatud kõnekeskustes hinnanguliselt kuni 5000 inimest. Kuid statistika kohaselt kasutab kõigest kümnendik ettevõtteid vahendusfirmade teenust.
Välismaalasi teenindavate kõnekeskuste avamist võib takistada Eesti keeleseadus, mis nõuab esimese keelena eesti keelt, samuti euroopalikult karm andmekaitseseadus.
