RMK varustab saeveskeid 700 000 tihumeetri palgiga, 1,8 miljonit tuleb osta Venemaalt, kuid ikkagi jääb saetööstuse palgivajadusest puudu pool miljonit tihumeetrit. Saematerjali nappus mõjutab omakorda ehitustegevust.

Venemaalt ostmine tähendab aga miljardit krooni, mis ei jõua Eesti metsaomaniku taskusse. Eesti puidusektori sõltuvus importtoormest 50 protsendi ulatuses ei ole jätkusuutlik.

Hiiepuu ütles, et 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukava kohaselt on optimaalne aastane raiemaht 12,6 miljonit tihumeetrit puitu, mullu oli see 6,8, tänavune prognoos on seitse miljonit tihumeetrit. Aastatel 1999 ja 2000 ulatus see 12,7 miljoni tihumeetrini. Hiiepuu sõnul kasutasid omanikud siis oma metsa sissetulekute suurendamiseks. Nüüd, mil inimeste sissetulekud muudest allikatest on kasvanud, hoidutakse metsa langetamast. “Eesti metsaomanikel pole metsa kohta algteadmisi, ei teata õige metsamajandamise väärtust,” märkis Hiiepuu.

Palgipõuda pole vähendanud seegi, et Eesti palgi hind on kohati kõrgem Rootsi ja samal tasemel Soome puidu hinnast.