Südamlik lugu: miks otsustas vanapaar oma säästud riigile jätta?
Joan Petrasek sündis Iirimaal ning Peter Petrasek Tšehhis, Prahas. Mees oli 12-aastane, kui natsid tema riiki tungisid. Perekonna vara konfiskeeriti ning isa viidi koonduslaagrisse. Ema ja õde jäid Prahasse ning neid sunniti töötama Saksamaale sõjatehnikat tootvas tehases. Ta ei näinud oma pereliikmeid enam kunagi. Peter viidi natside õhujõudude noortelaagrisse, kus ta koolitati lenduriks.
Ühel päeval juhtus Šveitsi piiri lähedal vahejuhtum, mille käigus Peteri juhitud lennuk tabamuse sai ning alla kukkus. Ta jäi ellu ning mehel õnnestus küüdi abil piir ületada ning liituda Ameerika poolt juhitud põgenikelaagriga. Sinna jäi ta sõja lõpuni. Seejärel kolis ta Kanadasse.
Abikaasa Joan kolis sinna samuti pärast sõja lõppu. Kaks immigranti kohtusid ning abiellusid 1951. aastal. Mees oli 25- ning naine 32-aastane.
Siis otsustati kolida Ameerikasse. Nad jäid Seattle äärelinna. Nende Ameerika unelm sai jätku, kui nad ostsid kolme magamistoaga maja, makstes selle eest 15 000 dollarit. Sääste oli neil toona kogutud 7500 dollarit.
Paar elas tagasihoidlikult aga õnnelikult. Lapsi neil ei olnud.
Joan suri 1999. aastal rinnavähki. Peter elas aastani 2012, kui tema süda üles ütles. Ta oli siis 85-aastane.
Kolm aastat pärast mehe surma olid advokaadid välja selgitanud, kui palju vara perekonnast maha jäi ning varandus oli tehtud ka rahaks. Kokku saadi 847 215,57 dollarit. Tšekk kirjutati välja USA rahandusministeeriumile, sest see oli abielupaari soov.
See oli kummardus selle eest, et USA nad avasüli vastu võttis ning päästis Peteri tõenäoliselt väga kurvast saatusest. Advokaat Peter Winn kommenteeris seda nii:
„Teise maailmasõja põgenikuna oli ta väga tänulik, et USA ta vastu võttis. Temast jäid Ida-Euroopasse maha väga mitmed sõbrad ja tuttavad, kes oleksid soovinud temaga koha vahetada. Maailmas on siiani palju neid, kes sooviksid elada nagu tema elas. Ta soovis selle käiguga rõhutada, kui palju talle tähendas Ameerika kodakondsus."
