Liidu hinnangul ei saa välisturgude hetkeolukorda Eesti majandusele soodsaks pidada, kuid seda on seni aidanud tasakaalustada Eesti eratarbijate kindlustundest tulenev hoogne sisetarbimine.

Majandususaldusindeks on tänavuseks sügiseks langenud 99,7-ni ehk õige pisut alla ajaloolise keskmise, languse peapõhjuseks on ehitussektori väike nõudlus. Selle põhjuseks on suuresti riiklike investeeringute vähenemine.

41% Eesti ettevõtjaist usub, et nende käive jääb 12 kuu pärast sarnaseks tänasega, mõningast kasvu prognoosib 36% ning märgatavat kasvu 5% ettevõtjaist. 19% ettevõtjaist prognoosib käibe langemist. Kõige positiivsemad on käibe prognoosid jaekaubanduses, kõige pessimistlikumad ehitussektoris.

Ligi 2/3 ettevõtteist näeb töötajate arvu 12 kuu jooksul püsivat stabiilsena, töötajate juurde palkamist prognoosib 22% ning vähendamist 15% ettevõtteist. Enim kavatsevad aasta jooksul juurde värvata tööstussektor ja teenindussektor.

Laenusektor soosib ettevõtjate hinnangul järgneva kolme kuu jooksul enim tööstussektorit ning on raskeim kinnisvaraagentuuride ja ehitusettevõtete jaoks. 73% ettevõtete juhtidest peab laenukeskkonda normaalseks ja 20% soosivaks, majandustegevust pärssivaks hindas laenukeskkonna 7% juhtidest.

Eesti Tööandjate Keskliidu äritrendide analüüs on kvartaalselt ilmuv hetkehinnang Eesti ärikeskkonnale Eesti Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ning Eesti Tööandjate Keskliidu uurimuse põhjal.