Põhjusteks on hoiatused üha enam rasvumise vastu, valitsuste sekkumine näiteks karastusjoogimaksude näol ja toiduainetööstuse püüdlus toiduained ringi teha, et nende suhkrusisaldus oleks väiksem.

Arenenud riikide kõrval ei paku ka arenevad turud suhkrukasvatajatele lootust. Kasvavad sissetulekud toovad kaasa töödeldud toidu tarbimise aeglustumise ja suhkur on osa sellest.

„Kogu liikumine on juba välja kasvanud rahulolematusest ja on muutunud trendiks,“ kirjutas RaboResearchi globaalne strateeg Andy Duff. „See toob turule kaas värinad. See on midagi, millest ei tohiks mööda vaadata.“

Trendi võib tajuda nii toidupoes kui uudistes. Snäkid muutuvad tervislikumaks. Inimesed joovad vähem karastusjooke. Kunagi maisisiirupis ujunud töödeldud toidus on toimunud asendus muuga ning kunstlikud magusaasendajad ei ole võtnud üle suhkru kohta.

Üks USA linn teise järel alates Oaklandist kuni Philadelphiani maksustab suhkruga magustatud karastusjooke nagu ka erinevad riigid nagu Mehhiko, kus kaks kolmandiku täiskasvanutest on ülekaalulised ning Mauritius kus suhkrurookasvatus on põhiline tööstusharu. Ettevõtted püüavad tarbijate eelistustega kaasas käia, teatades suhkru osakaalu vähendamisest toidus. Nimekiri on pikka ja sealt leiab näiteks Marsi, Kelloggi, Unileveri ja palju teisi.

Ka kasvava sissetulekuga maades, kus suhkru tarbimine on kasvanud, on tunda tarbijaeelistuste muutuseid muutudes suhkru kiire tarbimise kasvu aladelt tagasihoidliku suhkru tarbimise kasvualadeks. Rabobank jõudis järelduseni, et järgmise 15 aasta suhkru tarbimise kasv tulev väiksem kui eelnenud 15 aastal.

Duff lisas, et kuna keegi ei mõõda suhkru tarbimist, tegutseme me oluliselt ebaselges analüüsikeskonnas. Ta lisas, et suhkru tarbimine peaks kasvama, kuid aeglasemalt kui seda loodeti kümne aasta eest.