Suhtumine riiki ja tööandjasse on omavahel seotud

Metallitööstuskorporatsioon Metec viis läbi uuringu, mis analüüsib eesti ja vene keelt kõnelevate töötajate suhtumist Eesti Vabariiki, ümbrikupalka ning firma kuvandit töötajate seas.

Uuringu ettevalmistustöö kestis mitu kuud. Küsimustiku koostas ja analüüsi viis läbi firma Past ja Partnerid, teatas Metec Delfile.

„Kuna meil töötab võrdselt nii eestlasi kui venelasi, huvitas meid väga, kuidas tajuvad meie töötajad Eestis toimunud sündmusi, kas tööandja imago on seotud tööga rahuloluga ja kas näiteks pooldav suhtumine ümbrikupalka seostub tööandja ja Eesti riigi negatiivsema imagoga,“ kommenteeris Meteci juhatuse liige Toomas Lepp uuringu teostamist.

Uuringust selgus, et erinevust firma kuvandis eestlaste ja vene keelt kõnelevate inimeste vahel ei olnud — firmat tajutakse areneva ja omana. Erinevus on vaid selles, et eestlased tahaksid olla kindlad, et arenguga käib kaasas turvatunne, vene keelt kõnelevad inimesed aga pööravad koos arenguga tähelepanu võrdusele ja lähedusele.

Tööga rahulolu on seotud kõige enam firma tajumisena puhta, turvalise ja avatuna. Edasised uuringud peavad näitama, mis konkreetselt põhjustab rahulolematute töötajate seas imago negatiivseid jooni.

Eesti imago töötajate seas on üldiselt positiivne, vene keelt kõnelevate töötajate kujutlusis on Eesti imago dimensioonid eestlastega enamasti samasuunalised, kuid nõrgemalt positiivsed. Eestit tajutakse küll omana ja avatuna, kuid vene keelt kõnelejate seas on levinud Eesti kuvand kui ebasõbralik.

Kõige negatiivsemalt hinnati muutusi sotsiaalse õigluse vallas (58% vastanutest) ja rahvussuhete ning integratsiooni vallas (57% vastanutest).

Analüüs näitab, et on olemas seosed firma kuvandi ja Eestis toimunud muutustesse suhtumise vahel. Positiivne hinnang demokraatia arengule Eestis seostub positiivsema firma imagoga, ennekõike tajutakse positiivsemalt läheduse ja turvalisuse faktorit.

Töötajad, kes arvavad, et Eestis on viimasel ajal isikuvabaduse ja inimõiguste alal toimunud negatiivsed arengud, tajuvad ka firmat negatiivsemalt, erinevused on suurimad firma tajumisel võrdse või üleolevana ja enam suletuna. Need töötajad, kes arvavad, et Eestis sotsiaalse õigluse alal toimunud muutused on negatiivsed, kalduvad ka oma tööandjat võõrana tajuma.

„See uuring näitas, et tööinimesed, nii eestlased kui venelased, on huvitatud Eesti elust enda ümber ja see, kuidas inimene tajub Eestit ning argielu muutusi, mõjutab ka tööandja kuvandit. Poliitika ja igapäevane tööelu ei olegi tegelikult üksteisest nii kaugel, kui me arvame,“ ütles uuringu teostanud Aune Past.

Kuigi ümbrikupalga eelistajaid oli vaid kaks, on tendents, et need, kes eelistaksid ümbrikupalka, suhtuvad ühtviisi negatiivselt nii tööandjasse kui Eesti Vabariiki. Ümbrikupalga eelistajad näevad Eestit üleolevana.