Sukles ütles intervjuus Äripäevale, et ta ei oska kuidagi kommenteerida prokuratuuri väiteid, just nagu ta oleks palganud kellegi lätlase Libliku „maist eksistentsi lõpetama“.

„Ma olen ühe poolakaga rääkinud, kellega ma kaks korda kohtusin,“ rääkis Sukles mehest, kes pidi Liblikut vaid korrale kutsuma. „Kui vaidlused kohtutes pole kuhugi viinud, abi pole saanud, siis ma pean lõpuks võtma kodaniku algatuse korras ise asja käsile, et õigus jalule seada.“

Tema sõnul oli idee selles, et kui Liblik istub restoranis valge laua taga, siis astub korraga tema juurde üks „suur koll“, kes tuletab talle viisakalt meelde, et kuule sõber, ära söö siin võõra raha eest ja maksa ikka oma võlad kenasti ära. „Ja ei midagi enamat, ei mingit õhku lendavat autot või vägivalda,“ ütles Sukles.

„Maksin sellele poolakale 15 000 krooni, aga ma ütlen ausalt, et ei tea, mis tema nimi on. Ei küsinud, ei huvitanud ka. Eks sõna oli liikumas, et selline asi on üleval ja nii selle tüübiga kokku sain,“ rääkis Sukles ja lisas, et see mees võis olla ka mõni prokuratuuri poolt saadetud isik.

„Eks mulle on mitmel korral öeldud, et Liblikul on keskkriminaalpolitseis oma nõuandjad. Kui teaks, kes need on, küll ütleks teile ka nimed,“ lisas Sukles.