Sularaha-järgne ühiskond on saamas üha reaalsemaks. Skandinaavia näeb plusse
Taani Keskpank on lõpetanud ka paberraha trükkimise, aga kuna see on muutunud nii ebapopulaarseks, siis ei ole vajadust kiiresti leida allhankijat, kes selle töö üle võtaks.
Euroopa Keskpangast Venetsueela ja Indiani välja on ametnikud sularahale selga pööramas. Eriti nendele rahatähtedele, mida armastavad maffia ning narkokaubitsejad.
Sularaha-järgse ühiskonna poole on teel ennekõike just Skandinaavia riigid, Aasias ollakse veel vägagi selle austajad.
Skandinaavia riigid näevad elektroonilistes maksetes ka maksupettuste olulist vähenemist. Lisanev raha aitab omakorda ülal pidada nende heaoluriike.
Taani ja Rootsi on ühed neist riikidest, kus on kasutusel kõige vähem sularaha. Kui 1991. aastal maksti Rootsis tšekkide ja sularahaga 82 protsendil juhtudest, siis nüüd on see 20% kandis. Tšekid on loomulikult üldse ajaloo prügikasti jäänud.
Samas on Taanis vähenenud ka varimajanduse osakaal. Märtsikuu andmetel vähenes 2012. aastast kuni 2014. aastani selle osakaal 45 miljardilt taani kroonilt 31 miljardi peale ehk pea kolmandiku võrra. Ehkki põhjuseid raportis välja ei toodud vähenes samal ajal oluliselt ka sularaha osakaal tehingutes.
Teine põhjus, miks sularahast eemaldutakse on see, et selle käitlemise kulu on enam kui kaks korda suurem kui näiteks deebet-kaardiga tehtud tehingute puhul. Raport näitas, et peaaegu mitte ükski Taani kauplus ei vastanud, et neile meeldib sularaha rohkem kui kaardimakse.
Taani valitsus on teinud juba ka otsuseid, lubades mõnedel kauplustel keelduda sularahamaksetest. Taani Keskpank on aga liitunud paljude teistega, et uurida Bitcoini-stiilis krüptorahade võimalikku laiemat kasutuselevõttu. Siiani on selle variandi suurim küsimärk privaatsus. Skandinaavlased on aga valmis selles osas silma kinni pigistama. Peaasi, et oleks mugav ning et maksudest kõrvalehiilijad saaks võimalikult vähe kahju teha.
