Sularahavabale ühiskonnale on vastu väikelinnade ja Lõuna-Eesti elanikud ning üksi elavad pensionärid

Eesti leibkondade maksekäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud.

Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas (11%), ligikaudu sama palju (12%) on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena. Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58% maksavad sagedamini kaardiga ja 18% sularahas.

2000. aastal maksis igapäevaostude eest ainult sularahas 68% elanikest. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda - 79% on sellele vastu. Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84%), Lõuna-Eestis (86%) ja üksi elavate pensionäride (87%) seas.

Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18-34aastased) elanike hulgas. Küll aga pooldab 57% inimestest kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2sendiste vähendamist raharingluses.