"Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli kinnitusel ei ole tänase seisuga Eesti piimatööstused siiski veel kantud Hiina loomse toorme ja toidu impordi karantiini teenistuse (AQSIQ) nimekirja, kus on avaldatud kõikide Hiina poolt kaubanduspartnerina aktsepteeritud riikide ja ettevõtete nimekiri," lisas Sulling Ärilehele antud kommentaaris.

Eesti piimatöösturite kandmine sellesse nimekirja on aga eelduseks nende toodete lubamiseks Hiina turule. "Sellekohase taotluse ja vastused põhjalikule eelküsimustikule esitas veterinaar- ja toiduamet Hiina vastavale ametile juba 2013. aasta mais," lisas Sulling.

Hiina avaldus annab Sullingu hinnangul lootust, et Eesti piimaettevõtted sellesse nimekirja peagi ka lisatakse. "Kahtlemata avardaks Hiina turu avanemine Eesti piimatöösturite võimalusi oma toodangut kaugetel turgudel realiseerida. Mida rohkem turge on Eestile avatud, seda parem," märkis Sulling.

Le Keqiangi sõnul näitab Hiina statistika, et Hiina-Eesti kaubavahetus kasvas nii 2011. aastal kui ka 2012. aastal ning 2013. aastal suurenes Eesti eksport Hiinasse isegi 50 protsendi võrra. "See näitab, et Hiina ja Eesti kaubavehtus liigub suurema tasakaalu poole," lisas ta.

Eesti statistikaameti andmetel eksportis Eesti Hiinasse 2013. aastal 12,27 miljoni euro eest ning importis 13,67 miljoni euro eest. 

Olulisemad eksportkaubad olid masinad ja mehhaanilised seadmed (26 protsenti), puit ja puittooted (13 protsenti)ja mineraalsed tooted (9 protsenti). Olulisemad importkaubad olid masinad ja mehhaanilised seadmed (61 protsenti), tekstiil- ja tekstiiltooted (10 protsenti) ja metallid ja metalltooted (6 protsenti).