Sünnipäevakuust SOS-kuuks: Tallinna Toidupangal on rahavarud kevade alguseks otsa saanud

 (116)
Selle kuu palkadeks enam raha ei jagu

Eesti Toidupank
Toidupanga ellukutsuja ja juht Piet Boerefijn.Foto: Priit Simson

Igas kuus jagavad 14 toidupanka toitu mitmele tuhandele inimesele, kuid sel kuul on Tallinna poolel, kust koordineeritaks ka üle-eestilist toidupankade võrgustikku, rahalised ressursid otsas.

Vabatahtlikke ja toitu jätkub, kuid kaubikute sõidushoidmiseks ja palkade maksimiseks on tänases ühiskonnas siiski tarvis ka raha, kuid rahakott on tühi.

Seega ei saa märtsikuus oma kuuendat sünnipäeva tähistav Toidupank aga pidutseda, vaid on kuulutanud selle hoopis Tallinna Toidupanga SOS-kuuks, sest edasine tegutsemine muutub iga päevaga järjest keerulisemaks.

Tõsiste probleemide ees ei ole aga ainult Tallinna Toidupank, vaid kogu Eesti toidupankade võrgustik. Vaatamata sellele, et aastas kogutakse kaubandusest kokku juba sadu tonne üle jääma kippuvat kaupa ning aidatakse sellega kõige vähemkindlustatud peresid ühiskonnas, mis on rangelt võttes riigi ja KOVide ülesanne, on selle tegevuse toetamine osutunud väga keeruliseks ülesandeks.

Riigipoolne toetus puutub

Nimelt puudub Toidupangal seni stabiilne riigipoolne toetus ja pelgalt eraannetuste najal kogu töö käimashoidmine ei olegi realistlik. Sajad tonnid kaupa, mis laiali jagatakse, on vajalikud tuhandetele inimestele, iga nädal aidatakse kokku umbes 1700 peret, lisaks kümneid teisi heategevusorganisatsioone.

"Kauba kogused suurenevad järjest, töö on saanud käima, toidupankade koostöövõrgustik on üles ehitatud, kuid see kõik vajab ikkagi läbimõeldud toetust ja head tahet. Toidupangad on logistikud, kelle töö on kauba transport," selgitab Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.

Loe veel

Transporditöö on kulukas just seetõttu, et kasutatakse kaubikuid ning vajatakse ladu, kuhu kaupa ladustada ning kust seda edasi jagada. Toidupanku aitavad vabatahtilikud, ent ainult sellest ei piisa – vaja on siiski ka mõnd palgalist töötajat, mõningastki baasfinantseeringut. "Vaja on ka paremat informeeritust sellest, mida toidupankade töö endast igapäevase töö tasandil kujutab," lisab Hendrikson.

Tallinna Toidupank eriti mures

Siinkohal tasub rõhutada vahet Tallinna Toidupanga vajaduste ja toidupanga võrgustiku vajaduste vahel. Riigipoolset stabiilset toetust loodetakse kogu võrgustiku jaoks, kuid kriisi lävel on hetkel just Tallinna Toidupank. Kohalikke toidupankasid toetasid mullu jõudumööda kõik omavalitsused, välja arvatud Narva linn. Eelmisel aasta lõpul saadi ka riigikogust 5000 eurot niiöelda katuseraha, kuid sellest oli abi vaid lühikeseks ajaks.

“Hetkel oleme Tallinna Toidupangas tõesti väga murelikud ja ootame-loodame abi ennekõike ametkondadelt, sest eraisikute panusega võrreldes võiks see olla senisest suurem. Meil on laos kaks autojuhti ja kaks inimest, kes hoolitsevad selle eest, et kogu see kaup liiguks laost sisse ja uuesti välja, nelja peale 2,5 kohta, ning see on absoluutselt minimaalne. Selle kuu palgaraha meil neile praeguse seisuga ei ole,” selgitab Toidupanga ellukutsuja ning juht Piet Boerefijn.

Kuna praegu on Tallinna Toidupanga olukord tõepoolest kriitiline, siis loodab selle meeskond, et linn paneks nende tööle veelgi tugevamalt õla alla. Seni on Tallinna linn eraldanud kohalikule toidupangale selleks aastaks 12 000 eurot ehk iga kuu 1000 eurot sihtotstarbeliselt just transpordile.

“Koostöö Tallinna linnaga on seni olnud stabiilne, meid on läbi aastate ikka veidi toetatud, kuid meile eraldatud summad on võrreldavad sellega, mida muudes linnades omavalitsus eraldab palju väiksematele toidupankadele. Samas on Tallinna Toidupanga poolt ümberjagatavad toidukogused mitukümmend korda suuremad kui väiksemate linnade toidupankades,” kirjeldab Boerefijn. “Seega kui proportsioone vaadata, on Tallinna linna toetus kohalikule toidupangale üks väikemaid kui mitte kõige väiksem,” arvutab toidupankade tööd juba kuus aastat vedanud Boerefijn.

Riigi abi võiks olla kolmandik

Toidupangad on asutatud erinevate heategevusorganisatsioonide juurde ning hetkel on toidupangana toimiv rakuke kokku 13-s maakonnas, kokku 14 erinevat MTÜd ja sihtasutust. Toidupanga kui võrgustiku, aastane eelarve on ligikaudu 350 000 eurot ning Boerefijni nägemuses võiks riik anda sellest umbes kolmandiku.

Tallinna Toidupanga osa on sellest umbes 150 000 eurot ehk igakuine vajadus on umbes 12 500 eurot, kuna Tallinna Toidupanga kaubakogused on sisuliselt võrdsed ülejäänud Eesti 13 toidupanga kaubakogustega kokku ja tööd ongi pealinnas kõvasti rohkem.

“Tuleviku perspektiivis loodame väga riigi poolsele püsivale baastoetusele, mis annaks teadmise, et me ei pea pidevat olulusvõitlust pidama, vaid saame ennekõike tegeleda sellega, milleks me ellu oleme kutsutud – toidukauba “päästmise” ja ümberjagamisega tuhandetele vaesuses elavatele inimestele," põhjendab Boerefijin.

"Kui meid enam pole, siis jääks see ju kõik olemata ning millalgi tuleks ilmselt hakata jälle otsast peale kõike üles ehitama. See oleks raiskamine! Kui vaid valitsus konsensuslikult otsustaks, et kuna toidupangad teevad vajalikku tööd, siis oleme ka väärt oma eelarverida,” loodab ta.

Kütus, lao rent ja palgad

Praegu kulub Tallinna Toidupanga raha peamiselt kütusele, ladude rendile ja palkadele, kuid tegelikult oleks Toidupanga vedajate sõnul hoopis vaja senisest rohkem põhikohaga töötajaid. Vabatahtlikud, sealhulgas professioonalsed vabatahtlikud, on kogu aeg oodatud.

“See aga ei tähenda, et meil poleks vaja siiski inimesi, kes igapäevaselt ja püsivalt vastutaks lao toimimise ning erinevate muude töölõikude eest,” lisab Hendrikson. Väga suur puudus on Toidupangal ka võimekatest projektikirjutajatest.

Ministeeriumid ei jõua kokkuleppele

Mis on aga see põhjus, miks toimival organisatsioonil puudub riigipoolne tugi? Nimelt jäävad toidupankade töö eri tahud kolme ministeeriumi haldusalasse ja ükski ministeerium ei ole seni veel Toidupanga toetamist enda ülesandena defineerinud.

Toidupankadega seotud teemade eest vastutavad sotsiaalministeerium, maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium. Maaeluministeeriumist suunatigi Ärileht Toidupanka puudutavate küsimustega sotsiaalministeeriumi.

Sotsiaalministeerium viitas oma vastuses eelkõige koostööle Toidupangale seoses Euroopa Liidu toiduabi jagamisega, mis on aga toidupankade jaoks “riik riigis” ehk igapäevatööst täiesti erinev projekt. “Ministeerium hangib toidu ning Toidupank tagab laod, kuhu see viiakse, ja jagab nimekirjade alusel toidupakid abivajajatele laiali,” selgitas ministeerium pressiesindaja Oskar Lepik.

Mis puudutab konkreetset küsimust Toidupanga riigipoolse rahastamise osas, siis on Lepiku sõnul minister kohtunud Toidupanga esindajatega ning käinud ka ise Toidupanga põhilaos Tallinnas nende muresid arutamas.

„Leppisime kokku, et Toidupank esitab oma tegevuse eelarve, kitsaskohad ning nägemuse, kuidas tegevust jätkata ning milline saab olla riigi kui partneri roll lisaks Euroopa toiduabi jagamisele,” lisas Lepik.

Keskkonnaministeeriumist öeldi meile, et Toidupanga ja ka teiste samalaadsete MTÜ-de toetamine saab olla riigi põhimõtteline otsus. “Keskkonnaministeerium saaks toidupanku toetada investeeringutoetusega läbi meie koordineerivate rahastamise allikate, mille kaudu on võimalik teha investeeringuid keskkonna valdkonna parandamiseks,” selgitas ministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare