DeJoria ei saanud vaesuse tõttu kolledžisse minna ning ta töötas erinevates kohtades nii koristaja kui müügimehena. Tähelepanuväärne on see, et ta suutis ukselt-uksele entsüklopeediaid müümas käia kolm aastat. Keskmiselt peeti selles ametis tol ajal vastu kolm päeva. See müügikogemus oli aga tema elus väga oluline. Sõber soovitas John Paulil proovida raamatute asemel ilutoodete müüki.

Nii sattuski ta esimesse ilutoodete firmasse müügimeheks. Peagi sai ta seal juba juhiks, kuid ta ei olnud suur sotsialiseeruja ning seetõttu tema teenetes peagi loobuti. Ka kahest järgmisest ilutoodete ettevõttest sai ta kinga. Viimasest seetõttu, et hakkas teenima enam kui ettevõtte juht. Tal oli nimelt lepingus punkt, et ta teenib 3000 dollarit kuus pluss 6% iga uue kliendi pealt.

1980. aastal pöördus DeJoria sõbra Paul Mitchelli poole, kes oli üks USA tuntumaid stiliste. Mitchellil ei läinud majanduslikult siiski kõige paremini. Nad otsustasid äri püsti panna ja teha tooteid salongidele ja juuksuritele. Nende tooted pidid olema revolutsioonilised.

Paraku kadus viimasel hetkel huvi kaasatud investoril, kes oleks ettevõtmisesse panustanud 500 000 dollarit ja omanud 40% ettevõttest. Kuna ei leitud ka muid variante, siis kukkus plaan kolinaga kokku. DeJoria abielu oli kriisis ning lõpuks jättis ta kogu vara naisele ning kolis välja oma kodust. Tal oli hinge taga vaid mõnisada dollarit ning ta asus elama oma autosse. Tänu sõbranna abile sai mees siiski kaheks kuuks tasuta peavarju ning jätkas John Paul Mitchell Systemsi ideega, mis oli toona pooleli jäänud.

Tema enda sõnul oleks firma võinud esimesel aastal 50 korda pankrotti minna, kuid DeJoria ja Mitchell, kes samuti endiselt paadis oli, jätkasid jäärapäiselt oma toodete surumist salongidesse.

Ja siis hakkas kõik ülesmäge minema. Kahe aasta pärast teenis ettevõte miljon dollarit, viiendal tegutsemise aastal üle 10 miljoni ning kümnendal aastal 100 miljonit dollarit. 1999. aastal oli John Paul Michell Systems juba selline ettevõte, mille käive oli 600 miljonit. Eelmisel aastal oli see number juba 900 miljonit.

Paraku suri äripartner Paul Mitchell juba 1989. aastal vähki. Juhiks jäi DeJoria üksi. Paul Mitchelli kaubamärgi tooteid müüakse täna enam kui 87 riigis ja kasutatakse rohkem kui 150 000 ilusalongis.

Samal aastal lõi mees ka uue ettevõtte, Patron Spirits, mis hakkas tegelema hoopis teises valdkonnas ja on täna üks maailma suurnimi ultra-preemium tequilade tootmise vallas. Ta tegi selle koos sõber Martin Crowleyga. Viimane suri 2003. aastal, misjärel DeJoria ja Crowley pärijad hakkasid kohtus heitlema ning DeJoria sai lõpuks kogu firma endale. Selle järel ostis 30% ettevõttest Bacardi. Summa ei ole teada.

2017. aastal tootis Patron kolm miljonit kasti tequilat aastas ja selle aastane käive oli 1,6 miljardit dollarit. Tundub, et Bacardi ei suutnud vaadata, et 70% sellest eduloost ei olnud nende käes.

Eile andis Patron teada, et nad saavutasid kokkuleppe ka ülejäänu müügiks. Hinnaks 5,1 miljardit dollarit. Rahas. Osa sellest rahast kasutatakse siiski ka varem kogunenud võlgnevuste tasumiseks, mille kogusumma ei ole teada. Nüüd on John Paul DeJorial likviidset vara 4 miljardit dollarit.