RB riikidevaheline leping allkirjastati jaanuari lõpus ning peaminister Jüri Ratas lubas tookord, et seda ei saadeta ratifitseerimisele riigikogusse enne, kui valmib uus tasuvusanalüüs, teatas ARB.

ARB teatel saatis MKM ratifitseerimise seaduseelnõu „erakorraliselt lühikese tähtajaga“ kooskõlastusringile, kuigi uut tasuvusanalüüsi pole veel avalikustatud.

Ühelauseline seaduseelnõu valmis 31. märtsil, ehk samal päeval, mil riigikontroll teatas MKMile otsusest koostada maiks sõltumatu ülevaade senistest Rail Balticuga seotud otsustest ja lepinguga võetavatest kohustusest.

Kiirustav ratifitseerimise eelnõu menetelemine ei võimalda valitsusel riigikontrolli töö tulemustega arvestada, märkis ARB.

„Juhime tähelepanu, et 3.aprillil valminud ratifitseerimiseelnõu seletuskiri viitab põhjendustega vigasele AECOM-i uuringule ning puuduvad täielikult viited uuele tasuvusanalüüsile,“ ütles ARB juhatuse liige Priit Humal pressiteate vahendusel.

"Seni on uuest tasuvusanalüüsist selgunud ainult järjekordne projekti kallinemine: kümne aasta taguse uuringuga võrreldes on projekti maksumus nüüdseks tõusnud üle kolme korra," teatas ARB.

„Uuele tasuvusuuringule tuleb tellida põhjalik ekspertiis projektimeeskonnast sõltumatute ekspertide poolt. Vajadusel saame siin ka oma abi pakkuda. Peame valeks ja vastutustundetuks Kadri Simsoni äkilist kiirustamist Rail Balticu lepingu ratifitseerimisel,“ ütles Humal.

ARB teatel on Rail Balticu ehitus rahaline kohustus, mis on igale Eesti kodanikule 50 korda suurem kui eurotunnel inglastele ja prantslastele.

MKM: ARB on valesti aru saanud

"Rail Balticu riikidevahelist lepet ei saadeta enne uue tasuvusanalüüsi valmimist ratifitseerimisele. Selline teemakäsitlus on eksitav," teatas MKM.

"MKM saatis riikidevahelise kokkuleppe teksti ministeeriumitele kooskőlastamiseks juba jaanuaris, mis sai ka kooskőlastuse. Nüüd esitati ministeeriumitele kooskőlastamiseks ühelauseline seaduseelnőu dokument, et esitada see riigikogule pärast uue tasuvusuuringu valmimist 24. aprillil.

Lause, millele kooskőlastust soovitakse on: „Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu/Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkulepe, mis on allkirjastatud 2017. aasta 31. jaanuaril Tallinnas.“ Eeldame, et selle lause kooskőlastamine ei pea vőtma 15 päeva, nagu pikemate tekstide puhul ette nähtud. Loomulikult on igal ministeeriumil őigus kasutada ära ette nähtud 15 päeva, kui nad seda soovivad," teatas MKM.

Kokkuleppe tekst läbis ja sai ministeeriumite kooskőlastuse juba jaanuaris ning see on ka kooskőlastusringile läinud seletuskirjas välja toodud. Riigikogule esitatakse ratifitseerimisseaduse eelnőu pärast värske tasuvusuuringu tulemuste avaldamist. Riigikogu menetluse ajaks on olemas ka riigikontrolli aruanne, lisas MKM.

"Rail Balticu leppe ratifitseerimisele saatmine on kavas ka Leedus, samuti pärast tasuvusanalüüsi valmimist. Kolme riigi ühisprojektis on mőistlik liikuda sarnases tempos," märkis MKM.