„Igal juhul tuleb kollektiivlepingud üle vaadata, tuleb muuta need tänapäevasemaks,“ teatas Sutter. Tema sõnul toimub osapoolte vahel dialoog ning „koostöö ametiühingutega on päris hea.“ Tänapäevastamise all pidas Eesti Energia juht silmas hüvede kaotamist, mis pole praegustes tööoludes ehk enam põhjendatud. Näiteks soovib Eesti Energia kahandada kaevurite senise 48 päeva pikkuse puhkuse töölepingu seaduse järgse 28 päevani. „Võib-olla oli seda vaja vanasti, kui olud olid rasked,“ arutles Sutter, „kuid nüüd töötatakse konditsioneeritud masinates ja töö käib joystickidega (juhtimispultidega – Toim.).“

Kaevurite ning energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski ütles, et mingeid läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks neil Eesti Energiaga veel ei toimu. „Las härra Sutter laskub ise šahti ja proovib siin töötada. Ei ole konditsioneere ega juhtimispulti. Kõik see on täielik jama,“ kinnitas ta.

Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma on kollektiivlepingu kaasajastamisele täielikult vastu ja teatas Ärilehele resoluutselt: „Kulude kokkuhoid ei saa tulla inimeste arvelt.“ Ka tema sõnul on Sutteri arusaam kaevandustöö tänapäevasest lihtsusest täiesti vale.

Erimeelsustest hoolimata jäi Vaikma siiski diplomaatiliseks: „Läbirääkimised on loomulikult pingelised, aga me ei ole [Eesti Energiaga] vaenujalal.“

Muudatused puudutavad uusi lepinguid, mille ametlikud kõnelused algavad vastavalt valdkonnale kas sügisel, talve lõpus või alles kahe aasta pärast.