Süüdi mõistetud investor: finantsinspektsiooni ja prokuratuuri huvitasid minu 25-eurosed tehingud, mitte mitmetesse miljarditesse küündiv rahapesu

 (342)
Õigusemõistmine
ÕigusemõistmineFoto: Sven Arbet

Millega tegeles Kilvar Kessleri poolt juhitud finantsinspektsioon, kui läbi Eesti liikusid miljardid eurod „musta raha“ ja rahapesumasin huugas täistuuridel? Mina võin öelda. Ma võin öelda ka seda, millega tegeles sellel ajal Lavly Perlingu juhitav prokuratuur ja takkapihta ka kohus.

Eesti riigi ressursid olid suunatud minu kolmele 25-eurosele aktsiatehingule. Eesti riik tegeles tõestamisega, et 25- eurone turuhinnaga tehing ei olegi turuhinnaga tehing, vaid on hoopis turuhinna viimine kunstlikule kõrgele tasemele. See on naljanumber.
Asi sai alguse sellest, et Kilvar Kessleri juhitavas finantsinspektsioonis ei tundnud keegi aabitsatõdesid. Teadupärast nimetatakse turuhinnaga tehinguks turul parima hinnaga või sellele lähedal oleva hinnaga tehtud tehingut! Lihtne. Ainult peab aru saama sellest, et parimaid hindasid on alati kaks: parim ostuhind (Best Bid) ja parim müügihind (Best Ask). Ja nende kahe hinna erinevus võib vabalt olla näiteks ka 10%. Aga see oli inspektsioonile arusaamatu.

Mina tegin 2014. aasta märtsikuus, siis kui rahapesu käis täistuuridel, kolm tehingut Tallinna börsil, kus ostsin 11. märtsil 25 aktsiat, 14 .märtsil 25 aktsiat ja 18. märtsil 20 aktsiat turuhinnaga. Kokku ostsin 75.- euro eest aktsiaid börsi poolt etteantud hinnaga. Kahel korral panin aktsiaid ka müüki parima hinnaga.

Seotud lood:

Kilvar Kessleri juhitavat inspektsiooni huvitasid minu tehingud oluliselt enam, kui mingid miljonilised, kümnemiljonilised või sajamiljonilised kahtlased rahaülekanded.
Finantsinspektsiooni vastav osakond, mida juhatab tänaseni Kristjan-Erik Suurväli, nägi nendes tehingutes suurt ohtu börsile ja ühiskonnale, nägi hinna viimist kunstlikule kõrgele tasemele, nägi kuritegu. Kas neid eksitas aktsia lai spread või finantsalase algharituse puudumine, kuid aru nad ei saanud, et tegemist oli klassikaliste turuhinnaga tehtud tehingutega.
Finantsinspektsioonile tundusid kahtlased ka venna tehingud, kes ostis tulemuste avaldamise järgselt ligemale 15% langenud aktsiat 6., 7. ja 13.märtsil. Finantsinspektsioon koostas ja saatis juhatuse liikme Andre Nõmme allkirjaga kuriteoteatise prokuratuuri, et vennad Nõgesed tegutsevad grupis ja on viinud aktsia hinna kunstlikule kõrgele tasemele, ehkki-kuigi, aktsia hind nii enne kui ka vaadeldaval perioodil pidevalt langes.

Sügisel 2014 kaasati sellesse tegevusse prokuratuur. Kui Bill Browderil läheb aastaid veenmaks prokuratuuri algatamaks uurimist miljardilises rahapesus, siis minu kolm 25-eurost aktsiatehingut panid prokuratuuri kiiresti tegutsema. Prokurör Piret Paukštise juhtimisel tegid keskkriminaalpolitsei uurijad ridamisi vajalikke toiminguid ja toimik muudkui kasvas ja kasvas! 2015. aasta alguses kutsuti mindki Keskkriminaalpolitseisse ülekuulamisele. See tundus sürreaalne. Minu kolm aktsiaostu.

Loe veel

Prokuratuur viis asja kohtusse, 2015. aasta kevadel algatati kohtuasi. Prokurör Piret Paukštis esitas mulle ja vennale süüdistuse 6 ostutehingus turuhinnale mittevastavate tehingute tegemises ja hinna viimises kunstlikule kõrgele tasemele. Ometigi, süüdistuse 6-st tehingust 5, nende seas minu tehingutest 3-st 3 olid tehtud absoluutselt turu parima hinnaga Best Ask ehk kõige klassikalisemad turuhinnaga tehingud kõige ehedamal kujul, kooliõpikust.
Süüdistus, mille aluseks oli finantsinspektsiooni kuriteoteatis, oli minu arust tugeva finantspuudega. Finantsinspektsioon ei saanud rohujuure tasandil aru, mis on turuhind, mis on spread, mis on turuhinna mõjutamine ja millal on tegemist kunstliku hinnaga. Nad ei saanud aru, et aktsiatel on kaks turuhinda. Nad riputasid kunstliku hinna sildi parima hinna Best Ask otsa, kuid kahjuks on see 100% ebaõnnestunud valik. Börsi poolt ette antud hinnad Best Bid ja Best Ask, mida keegi pole mõjutanud, on 100% garantiiga hinnad, millele sellist silti riputada ei saa.
Kõike seda rääkisin ma ka kohtus. Aga tulutult. Ma juhtisin kohtu tähelepanu sellele, et süüdistus on farss, et finantsinspektsioon ei ole aru saanud finants-aabitsa tõdedest, et sellest tulenevalt on süüdistus vildakas ja vale. Ütlesin, et ma pole ühtegi turuhinda mõjutanud, vaid olen teinud tehinguid täpselt ja ainult ette antud turuhinnaga, ilma neid mõjutamata.
Eesti riik on hämmastav. Meil on turumajandus, aga investor peab minema kohtusse kaitsma oma õigust ja vabadust osta börsilt aktsiaid börsi poolt ette antud hinnaga ehk turuhinnaga ja väitlema teemal, kas parima hinnaga tehing on ikka turuhinnaga tehing.
Finantsinspektsioon, kelle esmaseks ülesandeks finantsjärelevalve alal peaks olema investoritele, nii ostjatele kui müüjatele võrdsete tingimuste tagamine, seda ei tee ega ei taga. Vastupidi, inspektsioon läheb kohtusse nõudma, et kohus tunnistaks isegi parima hinnaga Best Ask ostmise kuriteoks Eesti Vabariigis. Mida kohus ka tegi.

Eesti Vabariigi kohus koosseisus Violetta Kõvask Harju Maakohtust; Urmas Reinola, Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Tallinna Ringkonnakohtust ning Saale Laos, Peeter Roosma ja Eerik Kergandberg Riigikohtust otsustas, et parima hinnaga Best Ask tehtud tehingud ei olegi turuhinnale vastavad tehingud, vaid on eksitavad või tõenäoliselt eksitavad tehingud ja vastavad seega täpselt turumanipulatsiooni tingimustele ja nende tegemine on seadusega keelatud.

Uskumatu otsus, 21.sajandil, aastal 2016!. Kas tervet mõistust ei ole vabariigis kellelgi? Ma võiksin osta 75.- euro eest tubakat, alkoholi, teenuseid prostituudilt, pole probleemi! Ostes 75.- euro eest narkootikume või varastades poest selle raha väärtuses midagi, oleks see väärtegu. Aga ostes börsilt 75.- euro eest aktsiaid turuhinnaga ja tasudes ostu eest sendi pealt, on see Eesti Vabariigis kuritegu.

Täna, mõned aastad hiljem, selgub, millistes mõõtmetes rahapesu käis sel ajal Eesti Vabariigis, kui kõik jõustruktuurid olid hõivatud minu kolme 25- eurose aktsiatehinguga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare