Kui Mihkel (nimed muudetud) 2012. aasta sügisel osaühinguga B kokku leppis, et hakkab palkmajade valmistaja juures Norras üldehitajana tööle, ei osanud ta arvata, et väljateenitud töötasu kättesaamiseks tuleb maha käia pikk kohtutee, kuni riigikohtuni välja.

Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe ja Mihkel pidi töötunni eest puhtalt kätte saama 90 Norra krooni. Töö Norras lõppes, kuid viie kuu eest oli raha veel saamata, Mihkli arvutuse kohaselt oli seda 54 492 Norra krooni ja 95 ööri, mis teeb 7315 eurot ja 95 senti. Kui asi hakkas üha rohkem sedamoodi paistma, et töötasu võibki saamata jääda, pöördus Mihkel Eestis avaldusega tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni. Ta palus kinnitust, et tegemist oli tõepoolest töösuhtega, ja soovis, et endiselt tööandjalt saamata jäänud raha välja mõistetaks. Ligi kolm kuud hiljem rahuldas töövaidluskomisjon Mihkli nõude, kuid mitte täies ulatuses – töötasuna mõisteti talle välja ainult 3828 eurot ja 21 senti (bruto).

Hea lugeja, milliseid probleeme on sinul suuliste lepingutega ette tulnud? Kas tööandja või töötaja on oma sõna murdnud ning kasutanud ära kirjaliku lepingu puudumist? Mis on sellest saanud? Anna teada aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!