Tänapäeval nimetatakse võid lehma kättemaksuks inimesele sunniviisilise aastaringse piimaandmise eest. Meeldetuletuseks: looduses tekib imetajatel piim piimanäärmetes vaid järeltulija toitmise perioodil.

Kui see tõesti nii oleks, siis on kättemaks tõesti suurepäraselt planeeritud. Või maitse ja lõhn on nii vastupandamatult head, et veresooni ummistavast ja paksuks tegevast võist saab loobuda ainult nii, et seda üldse koju ei toogi. Igapäevaelus aitab või tarbimist piirata ka tõsiasi, et toasoojuses kiiresti rääsuv või vajab külmkappi, otse külmast võetud või aga pole määritav.

Või valmistatakse 35–40% rasvasisaldusega rõõsast või hapust koorest, millest kumbki annab võile veidi erineva maitsenüansi. Või valmistamise kõrvaltootena tekib võipiim ehk pett.

Või maitsenüanside teada saamiseks ei ole muud võimalust kui tuua selvehallist valik leivakatteid ning neid erinevates variatsioonides maitsta.

Et maitsed saaksid puhtalt ja ausalt kirja ning koosmõjud leiva ja muu toidusega paremini selgeks, jagati igale testmeeskonna liikmele individuaalse töö eesmärgil kätte pakk võid ning paluti laboratoorsed maitsetestid viia läbi kodus ja üksi. Sellest tulenevalt on ka testimiskokkuvõtted personaalsed.

Delfi võitesti pääsesid sellel korral kõik selvehalli riiulil end võiks kutsuvad tooted - E-Piima või, Saaremaa või, Farmi või, Tere või, Karumsi või, Virtuosso, Taluvõi, Rimi või ja Maslo Polskie.

Hinnati tooteid klassikalisel meetodil - maitstes ja nuusutades, lõpuks süües võileiva või koogina. Testmeeskonda kuulusid sellel korral Martin Hanson, Kaidi Tahula, Triinu Laan, Kristi Helme, Tanel Saarmann, Anna-Liisa Villmann.

Nii siis ... SUUR DELFI VÕITEST:

1. ja 2. E-piima või ja Saaremaa või

Testides E-piima ja Saaremaa võid koos on maitsevahed vaevu tajutavad. Määrisin testiks mõlemat rukkileivale ega lisanud muud võileivakatet, et vahe saaks paremini välja tulla. Esiteks peab ütlema, et kui mõlemast pakist lõikasin ühesuurused tükid lauale pehmenema, siis umbes 10 minuti pärast oli paremini määritav Saaremaa või.

Ka poole tunni pärast kui mõlemad tükid olid "toasoojad" nagu koogiretseptides nõutakse, oli ka siis E-piima või säilitanud kõvema tekstuuri. Samas maitses leiva peal veidi paremini Saaremaa või, samuti oli selle värvus kollakam.

Aroomi poolest oli veidi enam koorest lõhna E-piimal. Toiteväärtuse poolest on mõlemas rasva ja süsivesikuid ühepalju, kalorsuse numbritega trumpab E-piima või Saaremaa oma üle ainult mõne kilokaloriga (kcal).

Kokkuvõttes tundub hästi mekitades veidi parem Saaremaa toodang, kuid vähemalt võileiva peale sobivad mõlemad imehästi!

3. Karumsi või

Ehkki erinevaid Karumsi kaubamärgiga tooteid on Eesti poelettidel juba mõnda aega saada, tundub ikkagi veider avada seda oranzi pakki ja mitte leida seest suur kohukest või muud maiust. Lätikeelsed kirjad ei ütle tavalisele eestlasele midagi, eestikeelne etikett kõiki pakil leiduvaid sõnu aga ära ei märgi. Natuke uurides selgub, et pakile on kirjutatud sõna "magus" (saldkrejuma), mis on veider, sest mekkides jääb suhu sama maik, mis Eestis müüdavate taluvõide puhul ikka jääb. Mittemidagiütlev. Nojah, taluvõi. Määrida saab ka äsja külmikust välja võetud Karumsit, mis on hea, tänapäeva kiire elutempo ei luba või pehmenemist, sulamist oodata.

Võtan julguse kokku ja haukan võid ka niisama, ei ole hea, aga ega see sel moel kasutamiseks mõeldud olegi. Süda ütleb: "Peremees, ära rohkem peale võta."

Panen panni tulele, et proovida, kuidas taluvõi selle katse läbib. Võiga praadimine on keeruline, temperatuuri ei tohi kõrgeks lasta. Võib-olla pannkook tuleks sellega hea välja ja õliga segatuna ehk igasugune toit, aga kalapulk võttis või maitse liiga sisse ja kui veidi kuumust lisasin, et kuldpruuni värvi saada, siis läks asi käest - või läks kõrbema ja mõneks ajaks on vastik sulavõi hais korteris garanteeritud. See aga ei ole mitte Karumsi, vaid kasutaja viga.

Üldiselt võiks öelda, et ilus pakend paneb küll poes selle toote poole vaatama, aga hind jällegi mõtlema. Kui veel mõistad, et toode omasugustest ei erinegi, siis lähed ja otsid üles ühe teise oranži toote, vana hea kohukese, ja paned hoopis selle ostukorvi.

4. Virtuosso

"Virtuosso" rasvasisalduseks on 62 protsenti, toodetud on see lahja või RIMI eritellimusel Lätis. Võid on 175 grammine pakk, taimset rasva 50 protsenti, piimarasva 12 protsenti.

Värvus on väga hele kollane, et mitte öelda valge. Leiva peale määrides või maitset eriti tunda ei ole, praadimiseks sobib enam-vähem. Sulab pannil märgatavalt kiiremini kui rasvased võid, aga praadimise tulemus on normaalse maitsega.

Või lõhna sel 62-protsendisel võil praktiliselt tunda ei ole. Küll aga on väga hea ja mugav leivale määrida, sest ta ei jää kõvasse rulli nagu paljud (väidetavalt väga) tervislikud Eesti võid. Aga kui tähtis on ka maitse, siis muidugi pole tegemist kõige parema valikuga. Kokkuvõttes - ajab häda pärast asja ära.

5. Taluvõi

Konkurentidega võrreldes keskmisest väiksemalt taluvõi pakilt rasvasisalduse kohta infot ei leia. Samas võib nime järgi "taluvõi" loota, et see algab vähemalt kaheksakümnest protsendist. Eesti Piimaliidu kvaliteetse või nõuete järgi peaks võitükk soojas säilitama iseloomuliku kuju ega tohiks vajuda vormitult lössi ning jahedas püsima plastilisena. Taluvõi käitub nagu kvaliteetne määre, püsides lauale jättes mõnusalt tainjana.

Külmkapis hoides peab võitükke siiski saia peale noaga raiuma. Kui panna leivale kõrvuti Saaremaa või ja taluvõi, siis maitsevahet naljalt ei taju ning kumbki suus vesiselt ei lirtsu. Küll aga on erinevus määrde värvuses - kuldkollasele saarlaste toodangule jääb kahvatu valkjas taluvõi välimuselt alla.

Kii valmistamisel ehk või pooletunnisel madalal kuumusel keetmisel tekitab taluvõi rohkem vahtu kui Saaremaa või, jäädes jällegi kvaliteedilt alla. Pannil madalal temperatuuril praadides ilus kollane, kuigi pritsis ning kippus mullitama... Praadida soovitaks taluvõid õliga segades, aga küpsetamisel tõeliselt maitsev lisand. Pudru sisse võisilmaks sobib hästi - noorim pereliige ehk kaheaastane poisipõnn mäkerdas hea meelega kättpidi sulanud või sees ja noolis sõrmedki puhtaks.

6. Maslo Polskie

Poola või "Maslo Polskie" on 82-protsendilise rasvasisaldusega. Ilmselt on eestlastel ja poolakatel väga erinev maitse, sest mina või maitset eriti ei tundnud. Värvus oli küll tavalise või moodi helekollakas, praadimisel sulas mõõduka kiirusega, aga gurmaanid ilmselt seda võid ei eelista selleks otstarbeks.

Leivale määrida ei ole väga mugav, jääb tüütult rulli ja nagu öeldud, hiljem leival maitset väga ei tunne. Kui on raha vähe ja muud üle ei jää, siis võib ju osta, aga korraliku Eesti või vastu ei saa.

7. Rimi või, 82% rasva

Pakkepaber on kuldne, seepärast olen poes käies sellest ka mööda vaadanud, sest selline värv seostub mul margariini-laadsete toodetega. Pakki avades paistab täitsa õiget värvi, selline helekollane-valge, või. Positiivne üllatus on, et kui otse külmkapist võetud võid saiale määrida, siis saab seda täiesti edukalt teha, ta ei jaotu küll ühtlaselt saiale nagu kõikivõimalikud võided, aga ta on pehmem kui mu võitoosis olev tavapärane või.

Maitses on tunda rasva, aga mitte häirivalt, värskel leival koos värske kurgiviiluga annab täitsa suvise ja koduse maitse. Pannil säriseb sulavõi tuttavlikult ning vahuselt, lapse pudrusilmas sulas kiirelt ning degusteerija ei teinud vahet, et täna hommikul teine või oli. Kui tootjamaa oleks Eesti, siis ostaks teinekordki, aga kuna ma olen põhimõtteline Eesti toiduainete, eriti piimatoodete tarbija, siis jääb see Leedus tehtud või minust poeriiulile.

8. Farmi või

Taluvõi puhul häirib võileiva tegijaid tavaliselt just kõige enam see, et alles külmikust võetud määre on kivikõva ja proovi kuidas sa tahad, seda määrida ei anna. Antud või aga on paraja pehmusega ja kui korralikult terava noaga kraapida saab määrde kätte küll. Samas võib see aga tähendada, et või valmistamisel on selle hulka segatud palju vett, kuna vesine või muutub toatemperauuril pehmeks. Seega küpsetamiseks ta just see kõige parem ja rammusam pole.

Maitse on võil koorene ja väga hea. Kindlasti ostaksin seda pigem võileiva peale määrdeks. Küpsetamiseks tuleks aga valida rammusam variant.

9. Tere või

Või nagu või ikka. Kuldne, rasvane ja külmikust võetuna kivikõva. Samas kui maitseretseptoreid puudutab külma võilaastu ja kuuma röstitud leiva ühismekk, on tunne jumalik. Juurde oleks vaja vaid head kilu ja muna. Pidusöök alaku! Kui aga lasta Tere võil sulada, ei lagune see algosadeks ega voola mööda köögikappi laiali, vaid jääb mõnusalt kreemjaks ning määritavaks. Jahtudes ja sulades muutub ka või värv - valkjaskollane muutub sügavkollaseks. Keemia. Praadimisel on aga 82 protsendiline või ikkagi liigsuure veesisaldusega, kuid kartulid tulevad kuldkrõbedad. Hea või!