Suur kaotus: Air France arvutas kokku kahe-nädalase streigi kulud
Käibelt Euroopa suuruselt teine lennufirma pidi juba juulikuus oma aastast kasumiprognoosi allapoole korrigeerima - 2,5 miljardist sai 2,25 miljardit eurot. Streik aga pani veel tugevama põntsu. Septembris kukkus reisijate arv 15,9 protsenti.
500 miljonist oli ettevõtte sõnul otsene kulu 320-350 miljonit. Veidi suutis ettevõte ka säästa - kütuse ja muu sellise pealt. Ülejäänud mõju tuli sellest, et pileteid ei hakatud kohe pärast streiki massiliselt broneerima.
Neljandaks kvartaliks on ettevõtte finantsjuhi Pierre-Francois Riolacci sõnul müüdud 28 protsenti piletitest. Muidu on see olnud 30%.
„Lennufirma eeldab, et selle viivituse teeme me siiski tagasi lähinädalatel. Siiski on raske midagi ette ennustada, sest see (streik) oli väga erakordne juhtum," teatas lennufirma.
Air France-KLMi pikim pilootide streik pärast 1998. aastat lõppes septembri viimastel päevadel. Põhjuseks oli ettevõtte plaan tuua odavlendude haru Transavia Euroopasse. Sellest plaanist Air France-KLMi juhtkond taganes. Ometi on neil plaanis see teema uuesti üles soojendada.
Talvehooajal prognoosib lennufirma mahu kasvu 0,7% võrra, millest 0,1% moodustab reisijate vedu (Air France, KLM ning regionaallende tegev Hop), Transavia kasvuks ennustatakse 13,3 protsenti.
Pinged lennufirmas on õhus. Seda näitab Air France'i teade, et nad olid sunnitud ära jätma kohtumise ametiühingu esindajatega kuna nad ei ilmunud kohale. Teemaks oleks teisipäevasel kohtumisel olnud taas Transavia.
