Suur küsimus: mida soomlased Rail Balticul vedama hakkaksid?
Mees rõhutas korduvalt, et Soomes väga oodatakse trassi valmimist. Ta tõi välja sektorid, mis eriti tähelepanelikult kogu protsessi järgivad.
Esiteks Soome üks firmamärke ehk metsatööstus. Sealhulgas paber, papp, puit- ja biotooted. Selle sektori esindajatest on suuremad UPM, Metsä Group ja Stora Enso. Esimesel on ka Eestis võimas tehas, Metsä on Pärnusse 200 töötajaga tootmist loomas ning Stora Enso Eesti AS on üks Stora Enso kontserni kuuluvatest ettevõtetest, mille koosseisus on puidutöötlusüksused Imaveres ja Näpil. Imaveres asub lisaks saeveskile ka talade ja puitkomponentide tootmine ning puidugraanulite tootmine. Näpil on lisaks saeveskile hööveldatud ja värvitud saematerjali tootmine ning puidugraanulite tootmine.
Stora Enso Eestil on metsavarumisüksused Pärnus, Tartus, Imaveres, Näpil ja Kuressaares. Stora Enso Eesti koosseisus on ka Stora Enso Globaalne Tugiteenuste Keskus, mille alla kuuluvad finants-, IT- ning logistikaüksused ja mis teenindavad Stora Enso ettevõtteid üle maailma. Stora Enso Eesti AS'le kuulub ka tütarettevõte AS Puumerkki.
Metall ja masinad
Teine suur sektor on tehnoloogia, täpsemalt metalltooted ja masinad. Selle sektori peamised esindajad on Outokumpu, SSAB, ABB, Wärtsilä, Valmet ja Metso. Eestis on tuntuim neist ABB. 2005. aastal asutasid BLRT Grupp ja Wärtsilä ühisettevõtte Wärtsilä BLRT. Wärtsilä on Soome börsiettevõte, mis on tänapäeval keskendunud peamiselt laevamasinate ja -käiturite, aga ka elektrijaamade diiselmootorite tootmisele.
Kaubandusketid
Viimane suur grupp on jaekaubandus ning Soomes peamiselt SOK Group, K Group ning Lidl. Sellest nädalast on teada, et Lidl on taas võtnud ette konkreetsemad sammud sisenemaks Eesti turule. SOK Grpupile kuuluv Prisma on Eestis juba tugev tegija.
Soomlane ütles, et tööstuste peamine huvi on eksport, jaesektori huvi aga import. Soomlased otsivad uusi võimalusi ning nende huvi on leida transporditeid Poolast lõuna poole. Täna sõidavad selles suunas rekad mööda Via Balticat.
Rekade arv aina kasvab
Härkönen tõi välja, et statistika näitab, et rekade ja pooltreilerite arv, mis Helsingist Tallinnasse iga kuu liigub, on 18 000 kuni 20 000 ühikut kuus. Tallink prognoosib, et 2025. aastaks kasvab see number 25%. Sellest mahust 40% on Baltikumi-suunaline, 30% Soome ja Poola vaheline ning 30% Soome ja Ida-Kesk Euroopa vaheline.
Esialgne hinnang on, et kui isegi 25% Baltikumi-välisest mahust tuleks Bail Balticule, siis võiks potentsiaal olla 112 500 tonni ehk 9375 ühikut kuus ehk umbes 300 ühikut päevas. Seda siis aastaks 2025.
Soomlased tegid küsitluse
Küsitlusest tuli välja, et peaaegu kõik küsitletud rõhutasid seda, et trass oleks konkurentsivõimeline, aga oluline on see, kui odav või kallis sellel liikumine olema hakkab. Samas nentisid paljud, et üha kasvav on trend otsida rohelisi transpordivõimalusi ning seega veo kolimine maanteedelt elektriraudteele oleks igati sellega koos käiv.
