Suur tükk Eestis tegutsevatest ettevõtetest on kuulsa Wallenbergide dünastia haardes


150 aastat Rootsi majandust kujundanud Wallenbergide perekond omab miljardite kroonide eest ka Eesti ettevõtteid. Ühispangast Tallinna Börsi või Electroluxini.

Ainuüksi viie tähtsaima Wallenbergide kontrollitud firma Eesti tütred teevad siin käivet ligi viis miljardit krooni, kasum ulatub üle miljardi, varasid võib hinnata aga juba kümnete miljardite kroonide väärtuses.

Kui Tallinna linnavalitsus teatab uute Scania busside ostust, siis hulk kroone läheb siit Wallenbergide perekonna kaukasse. Sama juhtub siis, kui maksame intresse SEB Eesti Ühispangale või ostame ravimifirma Astra Zeneca tooteid. Kui Tallinna Börsil tehakse mõni tehing, saab oma osa ka börsi suuromanik OMX. Seegi kuulub Rootsi tööstusdünastia impeeriumisse. Electroluxi armastavad koduperenaised turgutavad samuti Wallenbergide jõukust. Ja kui teeme telefonikõnesid Ericssonist ostetud EMT mastide ja tugijaamade kaudu, ka siis saavad Wallenbergid meilt raha kätte.

Tagasi Eestis

Wallenbergide sidemed Eestiga ulatuvad päris ammusesse aega. Nii tehti esimene Ericssoni kaubamärki kandev telefon 1917. aastal Tartus. Uuel ajal tuli perekond siia tagasi pankade suurmüügi aegu. Praeguse perepea, tollase SEB (Skandinaviska Enskilda Banken) juhi Jacob Wallenbergi külaskäigule oli eelnenud Rootsi julgeolekupolitsei ja Eesti kapo ametivendade koostöö. Pandi paika liikumisgraafikuid, vaadati üle kohtumispaiku.

Pole saladus, et esimene koht, kus käidi, oli Hansapank. Hansapankurid ise eelistasid samuti SEB-d hilisema võitja Swedbanki asemel. Indrek Neivelt on isegi öelnud, et erinevalt Swedbankist SEB teab, kuidas rahvusvahelist pangandust teha. Hansapanga asutaja Jüri Mõis ütleb, et lõpuks leppisid Wallenbergid ja Swedbanki juhid kokku, et esimesed võtavad Ühise, teised Hansa.

Tollal Eestis ära jäänud tehing oleks võinud sündida mõni aasta hiljem juba kõrgemal tasandil. Jacob Wallenbergil oli plaan SEB ja Swedbank kokku panna. Lepingud olid juba allkirjastatud, tingimused kokku lepitud, kuid viimasel hetkel jäi ühinemine katki.

Hansapanga kõrvalejäämise järel näitas oma läbirääkimisvõimeid Ühispanga tollane juht, tänane laevandus- ja kinnisvaraärimees Ain Hanschmidt. ?Käisime Jacobiga kõik meie viisteist korrust ükshaaval läbi. Näitasime kõiki viitsada töötajat,? meenutab Hanschmidt täna. Ta kirjeldab Jacob Wallenbergi kui hästi korrektset ja väljapeetud härrasmeest. Kui Jacob auto tagaistmel turvavöö kinni tõmbas, vaatasid eestlased imestusega ? Tallinnas polnud tollel ajal see isegi esiistmel veel eriti kombeks. ?Otsustamisel oli ta aga kiire ja väga resoluutne,? ütleb Hanschmidt.

Impeeriumi tähtsaim lüli

Perekonna rikkuse aluseks on 1856. aastal Stockholms Enskilda Banki nime all asutatud, hiljem Skandinaviska Enskilda Bankeniks ehk lihtsalt SEB-ks muudetud Põhjamaade rahandusgrupp. Praegu on aga Wallenbergide sfääri olulisim firma Investor AB. 1916. aastal SEB kõrvale loodud valdusfirma juhti loetakse perekonna tähtsaimaks esindajaks. Praegu on sellel positsioonil dünastia viienda põlvkonna esindaja Jacob Wallenberg. Tähtsuselt teisel kohal on SEB juht, Jacobi onupoeg Marcus Wallenberg. Jacob Wallenberg juhtis veel aasta tagasi enne Investorisse minekut ise SEB-d ja tegelikult ongi see traditsioon, et pangajuhi koht on vaheetapp tõusul perekonna valdusfirma etteotsa.

Wallenbergid on 150 aasta jooksul Rootsi majandusega niivõrd läbi põimunud, et väga raske on kindlaks teha, mida ja kui palju nad täpselt kontrollivad. Paljud ristomandused, eri fondid ja eri firmad. Perekonna varandust hinnates räägivad Rootsi ajakirjanikud umbmääraselt miljarditest dollaritest. Üheks indikaatoriks võiks olla valdusfirma Investor 2004. aasta kasum ? 5,7 miljardit dollarit. Ain Hanschmidt ütleb, et Wallenbergid on ehk isegi liiga palju Rootsisse kiindunud: ?Kui nad oleksid oma kapitaliga varem laia maailma läinud, oleksid nad palju rikkamad.?

Aga rohkem kui raha ongi Wallenbergid hinnanud mõjuvõimu. Investeeritud on sadadesse firmadesse, kuid eraldi tuuakse välja 11 tähtsaimat: SEB, Ericsson, Electrolux, Astra Zeneca, Gambro, WM-Data, Scania, Saab, Atlas Copco, OMX ja ABB. Neis tahab perekond olla vähemalt nii suure osalusega, et suudaks firmade arengut suunata. Rootsi seadused pakuvad selleks ka üsna haruldase võimaluse. Riik, mis muidu on avatuse ja võrdsuse musternäidis, on siiamaani üks väheseid maid, kus aktsiakapitali suurus ja aktsionäride hääled pole tasakaalus. Rääkides põhjustest, miks selline antiikne süsteem veel kehtib, näitavad paljud näpuga just Wallenbergide lobby peale. Näiteks Ericssonis on nende osa 5% aktsiakapitalist, kuid hääli 20%. Electroluxis 7,7% aktsiaid ja 26% hääli.

Kiindunud Rootsisse

Aeg-ajalt tõuseb ka kisa, kas Wallenbergid pole ehk liiga domineerivad. Mõni aasta tagasi, Ericssoni raskuste taustal kerkis ka see teema uuesti üles. Aja jooksul on toimunud ka ühtlustumine Wallenbergide kontrollitud aktsiate ja häälte vahel.

Sellel võimalikul probleemil on aga ka teine külg. Wallenbergid on alati Rootsile truud olnud. Kui Ikea asutaja, oma 19 miljardi dollariga Rootsi rikkaimaks meheks peetav Ingvar Kamprad naudib Šveitsi mõnusat maksukliimat või teine tööstustuus Percy Barnevik (aastaid ka Wallenbergide teenistuses) resideerib peamiselt Londonis, siis Wallenbergid on ikka Stockholmis. Vaatamata kõripigistavatele maksudele pole lahkutud. Lisaks töösturitele on perekond andnud Rootsile ka kümneid diplomaate ja ministreid. On juhitud kaubandusläbirääkimisi, esindatud riiki just kriisihetkedel ? näiteks mõlema ilmasõja aegu. Mõned ütlevad, et nad lausa päästsid Rootsi majanduse. Esimesena tuuakse näiteks Marcus Wallenberg, praeguse Investori juhi Jacobi vanaisa ja SEB juhi Marcuse vanaonu. Teise maailmasõja järel rohkem kui 20 aastat Rootsi peaminister olnud Tage Erlander on kord öelnud: ?Marcus Wallenberg on vastutav tänapäevase Rootsi loomise eest.?

Rääkides rootslaste austusest selle perekonna vastu, meenutab Ain Hanschmidt ühte konverentsi. Esines Rootsi kirjanik, mingi kohalik Kaur Kender ? särav pintsak, suured sõnad ja karmid ?estid. Dispuudis osales ka vanahärra Peter Wallenberg, pärit nagu mõnest 1930. aastate filmist. Hanschmidt ütleb, et kui Peter Wallenberg püsti tõusis, siis vaibus kära ja alles jäi ainult lugupidamine.

Wallenbergid ja Venemaa

?? Ain Hanschmidti ja Wallenbergide arvamused pole alati ühesugused olnud. Kui aastail 1999-2000 tahtis Hanschmidt Venemaale laieneda, ütles Jacob ?ei?. Vara veel, oli tema sõnum.

?? Ehk lõi siin välja Wallenbergide Rootsi-keskne mõtteviis või ajalukku ulatuv umbusk Venemaa suhtes. Rahvusvaheliselt ehk tuntuim Wallenberg ? Raoul ? oli ju Venemaa vangilaagris surnuks mädanenud.

?? Mees, kes päästis kümneid tuhandeid juute sõja ajal, kellest hiljem on kirjutatud kümneid raamatuid ja vändatud filme, langes Nõukogude vägede kätte ja sealtpeale on tema saatus teadmata.

?? Teisalt võib tuua vastupidise näite: tööstusimpeeriumi ühe tuntuima lüli Ericssoni esimene peakontor oli Peterburis ja esimene telefon valmistati juba tsaariajal siinsamas Tartus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare