SUUR ÜLEVAADE | EAS annab olulise osa tegevusest ära. Millised on olnud nende suurimad rahastatud projektid üle Eesti

 (27)
Veidraim juhtum EASi rahajaotamise ajaloos
SUUR ÜLEVAADE | EAS annab olulise osa tegevusest ära. Millised on olnud nende suurimad rahastatud projektid üle Eesti
Foto: EAS

Septembrist annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) regionaalvaldkonna toetuste jagamise Riigi Tugiteenuste Keskusele ning keskendub senisest enam Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, välisinvesteeringute riiki toomisele ning turismitulu kasvatamisele. Viimase 15 aasta jooksul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetanud 21 316 projekti 1,37 miljardi euroga. Ligi pool toetustest ehk 638 miljonit eurot on läinud ettevõtluse, 504 miljonit eurot elukeskkonna ning 224 miljonit eurot turismivaldkonna arendamiseks.

Käesoleval rahastamisperioodil (2014-2020) on EAS augustikuu alguse seisuga toetanud 2453 projekti ligi 335 miljoni euroga. Sellest suurem osa ehk 146 miljonit eurot on läinud ettevõtlusesse, 116 miljonit eurot elukeskkonna arendamiseks ehk regionaalarenguks ning 72 miljonit eurot turismivaldkonda.

Maakondade lõikes on Harjumaa ja Tartumaa kogumahult kõige aktiivsemad toetuste kasutajad, vastavalt 104,9 miljonit ja 47,9 miljonit eurot, neile järgneb Ida-Virumaa 39,35 miljoni euroga. Kõige vähem toetusi on läinud Hiiumaale - 3,57 miljonit eurot, suurema osa summast moodustavad kaks projekti - Kärdla Keskväljak ja Tuuletorni elamuskeskus. „Hiiumaal on tulenevalt väiksusest keeruline tagada turismiobjektide jätkusuutlikkust, samuti on ettevõtjate aktiivsus taotlemisel madalam kui teistes piirkondades," kommenteeris EASi juhatuse liige Sigrid Harjo.

Kõige rohkem toetusi elaniku kohta ehk 470 eurot on saanud Jõgevamaa, millele järgnevad Saaremaa 436 euroga, Võrumaa 396 euroga ja Hiiumaa 380 euroga. Kõige vähem toetusi elaniku kohta on saanud Harjumaa - 178 eurot. „Harjumaa madal number on põhjendatav ühelt poolt sellega, et elanike arv on maakonnas suur, teisalt on mitmetest regionaalsetest toetusskeemidest Harjumaa teadlikult välistatud, kuna investeeringuid suudetakse selles piirkonnas teha ka riigi sekkumiseta," ütles Harjo.

Harjo hinnangul joonistuvad statistika põhjal välja maakondade erinevad rõhuasetused. Tema sõnul ei peagi kõik maakonnad kõiki valdkondi arendama, vaid pigem põhjalikult analüüsima, kas ja kuidas olla oma ettevõtetele ja elanikele maksimaalselt kasulik. „Tuleb arvestada seda, kuhu koondub ettevõtlus, kus on rohkem turismipotentsiaali, kuidas liiguvad töötajad ehk kus on vaja panustada elukeskkonda ja ühendustesse," ütles Harjo. „Toetuste mõju on suurem siis, kui lahendatakse selget kitsaskohta, mis pärsib piirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna arengut. Suuri ja tasuvaid investeeringuid on mõistlik teha siiski piirkondadesse, kus on eeldused nende õnnestumiseks," lisas ta.

Harjo sõnul on toetusraha vaid üks võimalik vahend paljudest, ainult toetuste peale üles ehitatud äri või ettevõtmine pole jätkusuutlik. EASi fookuses on erinevad ettevõtetele mõeldud teenused, mis pakuvad oluliselt paindlikumat ja lihtsamat viisi oma probleeme lahendada: sageli on vajalik hoopis EASi ekspordinõuniku, kliendihalduri või mentori kaasamine, et ettevõtja leiaks näiteks uusi kontakte välisturgudel või mõtleks ärimudeli muudatuse peale.

2014-2020 perioodil on tagasinõudeid olnud 34 summas ligi 160 000 eurot. Võrreldes tagasi nõutud projektide toetusmahtu välja antud toetuste kogumahuga on see marginaalne ehk 0,05%. „Enamik vigu tehakse siiski teadmatusest, mitte kuritahtliku kavatsusega. Rikkumised on enamasti seotud kulude valesti arvutamisega või pole lähtutud EL fondide teavitamisnõuetest," märkis Harjo.

Septembrist, kui EAS annab regionaalvaldkonna toetuste jagamise Riigi Tugiteenuste Keskusele, jätkab EAS ettevõtluse ja turismitoetuste pakkumisega, sest need aitavad kaasa sihtasutuse põhitegevuste tulemuste saavutamisele.

„Kui rääkida toetuste tulevikust, siis on mõeldamatu, et Euroopa Liidu järgmise eelarve perioodi tingimustes, millega kaasneb väiksem toetusraha Eestile, jääb toetusvõimaluste hulk samaks. Toetuste teravik tuleb järjest enam suunata sinna, mis toob kõige enam riigile pikemas perspektiivis tulu. Ettevõtluse kontekstis peame leidma kõige ambitsioonikamad ja võimekamad ettevõtted," kommenteeris Harjo.

Loe veel

Raha EASi toetusteks tuleb erinevatest allikatest: Euroopa Liidu struktuurifondidest, piiriülestest programmidest ja Eesti riigieelarvest, aga ka teiste riikide programmidest nagu näiteks Norra-Eesti programm, mis finantseerib innovatsioonialaseid tegevusi. EAS tugineb projektide valikul ja otsustamisel omakorda Eesti seadustele, Euroopa Liidu struktuurifondide reeglitele ja toetuse andmise tingimustele, sealhulgas hindamismetoodikale.

Muide, EAS toob välja ka veidraima juhtumi seoses toetusega soetatud varaga: turismiatraktsiooni osaks olnud kits sõi ära atraktsiooni osaks olnud murutooli ja õunapuud, mistõttu jäi täitmata vara sihipärane säilitamiskohustus viieks aastaks.

Fakte EASi toetustest aastatel 2004-2018

Investeeringute katvus: Sõrve tuletornist Narva kindluseni

Väikseim välja antud toetus: 14 eurot ja 38 senti (koolitustoetus 2004. aastal)

Suurim välja antud toetus: Meremuuseumi Lennusadama arendamine: 9,2 mln eurot (2010. aastal)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare