Suurärimehe 11 soovitust valitsusele: millega kiirkorras tegeleda?

NG Investeerigute juhatuse esimees, ettevõtja Jüri Käo ütles tänast tööandjate keskliidu „Majandusspidomeetrit" kommenteerides, et valitsus teeb otsuseid liialt kiirustades. Õnneks on mõnel puhul oma eksimusest ka aru saadud ning algne otsus ringi tehtud. Varem sarnaseid soovitusi siiski kuulda ei võetud. Käo toob aga välja 11 punkti, millega valitsus kindlasti tegelema peaks.

Käo toob valitsuse positiivsete sammudega välja ettevõtjate rolli väärtustamise ja maine parandamise esimesed sammud.

„viimane 15 aastat oleme järk-järgult liikunud ikka selles suunas, et ettevõtja on liigkasuvõtja, külakurnaja ja maksupettur. Jaekaubanduses olid maineprobleemid juba päris tõsised - viimase 3 aastaga oleme ka ise oma teadlike tegevustega olukorda parandanud," ütles ta.

Teisena tõi mees välja autode erisoodustusmaksu „rahule jätmise" ja liikumise uue selge lahenduse suunas.

„Kahetsusväärne ainult, et täpselt samu ettepanekuid ei võetud kuulda kohe, kuigi neid tehti," ütles ta.

Alkoholi ostmine Lätist

Jüri Käo arvab, et kange alkoholi puhul on aktsiiside lagi saavutatud ja aktsiisitõus tuleb peatada. Lahjade alkohoolsete jookide aktsiis tuleks aga järele tõsta. Tema hinnangul väheneb kange alkoholi pealt korjatud maksutulu riigieelarves planeeritud ja seadustatud aktsiisitõusude korral 2019. aastaks 46 miljoni euro võrra ning kange alkoholi aktsiiside tegelik laekumine ei vasta kaugeltki riigi optimistlikele kasvuprognoosidele.

„Senise aktsiisitõusude kavaga jätkamise korral liigub 30-40% Eesti kange alkoholi müügist paari aastaga Läti piirikaubandusse ja salaturule, mis tähendab Eesti kange alkoholi turu kunstlikku langust. Samal ajal jäävad tarbimine ning tervisesektorile kaasnevad mõjud ja kulutused Eestisse."

Jüri Käo soovitused valitsusele:

• Esiteks tuleb tegelda tööjõuga laiemalt ja kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Seni on räägitud osatööajaga töötajate ja alaealiste kasutamisvõimaluste parandamisest, see on vaid murdosa probleemi lahendamisest;
• Kaaluda võiks tööjõu geograafiliselt mobiilsemaks muutmiseks transpordikulude vabastamist erisoodustusmaksust (kannataks näiteks Ida-Virumaalt mujale tööle tuua);
• Tööjõudefitsiidi tingimustes Töötukassa toetusmeetmete reformi karmistamise suunas (on palju „töötuid", kes tegelikult ei soovigi tööd leida);
• Tööjõudu vabastavaid regulatsioone ja piiranguid, toetusi või soodustusi tööjõudu vabastavatele investeeringutele (automaatkassad, tanklad, tootmisliinid, robotid...);
• Kutse- ja kõrgkoolide ning reaalsete ettevõtete koostöö parandamine;
• Avaliku sektori õhendamine;
• Haldusreformi kiirendamine;
• Riiklike koolitustellimuste kaasajastamine.
• Veel üks probleem on kõrged tööjõumaksud ja liiga kiired tööjõukulude tõusud (palgatõusud). 0,5+0,5% sotsmaksu vähendamine on parem, kui mitte midagi, aga ilmselgelt mitte piisav.
• Eelmistega seostuvalt on vajalik teadlikult tegelda migratsiooniga. Ma ei mõtle siinkohal pagulus(rändekriisi), mida muidugi on ka vaja targalt juhtida. Teemaks on oskustööliste ja kõrgema lisandväärtusega spetsialistide (insenerid, IT, finantsvahendus jne) pikaajaliselt läbimõeldud ja kontrollitud migratsioonipoliitika.
• Kange alkoholi aktsiisi tõstmisest 2017. aastal tuleks loobuda ja lahja alkoholi aktsiise tõsta kiirendatud tempos, et aktsiisid mõistliku aja jooksul võrdsustuksid.