Suured riigihanked kukuvad enamasti Merko Ehituse kopsakasse kotti
Suurest ehitusnelikust – Merko, Eesti Ehitus, YIT Ehitus ja Skanska EMV – on suurte hangete võitmisel kõige võimekam Merko. Selle firma lauale kukub üle poole suurtest tellimustest, jättes arvestamata tee-ehitustööd.
Kui kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees ja Eesti Ehituse juht Toomas Luman paistab silma oma lähedaste suhetega iga presidendiga, siis Merko juhti Toomas Annust peetakse eelkõige suureks lobitööliseks parteide juhtfiguuride juures, kes omakorda kamandavad oma liine pidi kohalikke omavalitsusi.
Kuid viimasel ajal on ehitusfirmade Suure Neliku juhid ärevaks muutunud. Ajakirjandust on hakanud huvitama tööjaotus enne ja pärast hangete korraldamist. Suured juhid – Toomas Annus, Toomas Luman, Jaanus Otsa ja Priit Sauk – ei kipu asjadest rääkima. Lihtsal põhjusel: ajakirjanik ei saavat neist nagunii aru.
Ehitusmeeste hulgas vaadatakse viltu Ekspress Grupi omanikule Hans H. Luigele, kes kirjutas 10. augusti Ekspressis klannimajanduse rubriigis Suure Neliku turaka- ja bridžimängudest suurte riigihangete osas. Luik tõi seoseid poliitika ja ehitusärimeeste vahel ja see ajas viimastel harja punaseks.
Huvitavad küsimused
Päevaleht uuris viimaseid suuri riigihankeid, mille maksumus on üle 200 miljoni krooni. Mitme puhul tekivad huvitavad küsimused. Näiteks Kumu ja Viru vangla ehitamine, mille konkursid võitis Merko. Eesti mõistes väga suurtest, üle 200 miljoni kroonistest ehitushangetest on statistiliselt koguni pooled võitnud Merko, jättes arvesse võt-mata mahukaid tee-ehitusprojekte. Sellest faktist ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, nagu oleks ülejäänud osa nelikust nende ehituste puhul millestki ilma jäänud. Pirukat on jagatud, Merko on osa töid ja peavõtutöid teistele andnud.
Näiteks Kumu ehituse puhul. Konkursi võitis Merko 518 miljoni kroonise pakkumisega. Paarikümne miljoni krooni raames kallimate pakkumistega järgnesid FKSM (nüüd YIT), Skanska ja Eesti Ehitus. Merko oli lahke ja andis suure osa peatöövõtust Eesti Ehitusele. Miks? Kas sellepärast, et Luman ja Annus leppisid nii tagatoas kokku? Ei, seetõttu, et seltsis on segasem ja nõnda ei seota end niivõrd ühe objektiga. Samalaadset skeemi rakendas Merko YIT-iga Pärnu haigla ehitamisel. Seal oli siiski põhjuseks pigem Merko kogemus Kose tuberkuloosihaigla ehitusel, YIT-il vastav kogemus puudus.
Paljusid pani sügavalt ohkama Viru vangla ehituse hange, mille saaga on Kumu omast veel värvikam.
Riigi Kinnisvara määras pakkumise hinnaks 470 miljonit ning sai nelikult mitusada miljonit krooni kõrgemad pakkumised. “Kallis,” ütles Riigi Kinnisvara toonane juht Tiit Ottis ja sai nõukogult kõvasti nahutada. Milles asi? Üheks põhjenduseks oli Riigi Kinnisvara valearvestus ehituse tähtaja suhtes, milleks oli välja pakutud 1,5 aastat. Pakkujate arvates ei olnud selle aja jooksul võimalik sellist objekti valmis ehitada. Ja nii kirjutati pakkumistesse sisse ka eeldatavad Riigi Kinnisvara poolt tehtavad trahvid lepingu rikkumise eest. Teisisõnu – riik oleks tellijale esitatud trahvinõuded ise kinni maksnud. Lisaks arvestati hinna sisse 20–30-protsendiline ehitushindade kallinemine aastas. Veidi eksiti ka pakkumiste tingimuste koostamisel, kuna äkki selgus, et Lumani juhitav Eesti Ehitus ei ületanud pakkumiskünnist ja oleks pidanud ukse taha jääma.
Nimelt seadis Riigi Kinnisvara nõukogu vanglaehituse hanke osalejatele tingimuse, et viimase kolme aasta käive kokku peab küündima 1,8 miljardi kroonini. Eesti Ehitusel jäi sellest kolm protsenti puudu, mille kohta Riigi Kinnisvara otsustas siiski et see on “kosmeetiline probleem”.
Esimese ebaõnnestunud pakkumisvooru järel korraldati mõned kuud hiljem uus pakkumisvoor, mille võitis Merko – pakkumine 786 miljonit. See oli täpselt sama suur pakkumine kui esimeses voorus, ent ligi poole kallim riigi algsest soovist! Viru vangla ehitushinna kallinemise kohta ütles Ottis, et pakkujad maandasid riske. Algselt soovitud ehitustähtajaga 1,5 aastat oleks ehitajad Ottise sõnul hakkama saanud. “Mis siin ikka nii võimatut on,” ütles Ottis. “Viru vangla on ju lihtne ehitus, peamiselt betoon. Seal ei ole mingit parketti ega muid sarnaseid asju,” lisas ta.
Miks Merko võidab pooled suurhangetest? “Merkol on väga hea süsteem ja projektijuhtimise kogemus. Pakkumised on väga hästi lihvitud, tehniliselt on Merko kõrgeimal tasemel,” arvas Ottis. Niisiis – Viru vangla ehitusmaksumus kallineb oodatuga võrreldes pea kaks korda.
Ka Tallinna lennujaama reisiterminali laiendamiseks tegi soodsaima pakkumise Skanska 615 miljoni krooniga, olgugi et riik tahtis ehitada 500 miljoniga.
Ehitused kallinevad
Kumu ehitus kallines ligi 60 miljoni krooni võrra. Ja seda lisatööde tõttu. Näiteks esialgu kavandatud näitusesaalide põrandakate (sisuliselt betoon) ei osutunud sobivaks, see otsustati asendada parketiga – lisandus 4,7 miljonit. LisaproÏektoritele kulus 4,1 miljonit. Hoovi paekivist katendite asendamine graniidiga – 3,2 miljonit. Teisaldatavad vaheseinad – 2,5 miljonit. Ja nii edasi.
Praeguses ehitusbuumis tuleb peatöövõtjal arvestada pakkumishinnas ka riski, et mõni plaadibrigaad teatab projektijuhile, et pool tööd on tehtud, nüüd tõstame veidi hinda, umbes 25 protsenti, ja siis töötame edasi. Muidu: aidaa! Sel juhul on projektijuhil paar võimalust. Esiteks, saata kogu šantažeerijate bande kuu peale ning palgata põhimõtte pärast teine brigaad kas või 30% kallima hinna eest, mida ka juhtub. Või siis maksta ja huuli närida ning tulevikus tagasi teha.
Tundub, et hankepakkumiste tegijad on virtuoosid: mis ka ei juhtuks, suured kasumist ei loobu. Riskid maandatakse 101%. Seda saab teha mitmeti – kirjutada sisse trahvid; jagada riske pärast pakkumise võitmist mõne teise Suure Neliku liikmega, kusjuures on teada, et pakkumised tulevad ühte auku; või lõppude lõpuks küsida ehituse käigus lisaraha.
Võimalik on ka peatöövõtja diktaat, mis baseerub tellijale tehtud alla omahinna pakkumisel, millest viimasel on võimalik keelduda. Tööde eest makstes sunnitakse alltöövõtjat allkirjas-tama leppetrahvi lepingut – mille iganes eest, ehitusel pole sellega probleeme – ja alles seejärel kan-takse järelejäänud summa üle.
Peatöövõtu hinnarallis ja allapakkumises on suure tähtsusega ehituses laialdaselt levinud ümbrikupalgad. Selle arvelt võib tegelikult võita mis tahes hanke, kui vaid sinu näitajad on hanke pakkumisega kooskõlas. See on riskibisnis, mis surutakse alltöö-võtjale kaela. Mõnede hinnangute kohaselt makstakse mitmete ehitustööde puhul makse u 50 protsendi pealt. Ja riik kaotab miljoneid, samas kui ehituse peatöövõtjad teenivad suuri kasumeid.
Intervjuu
Jaano Vink: hinna dikteerivad ehitusmees ja materjalitootja
Eesti Ehituse juhi Jaano Vinki sõnul ei kehti praegu hinnaarvestused, mis on tehtud aasta tagasi.
•• Kuidas kommenteerite spekulatsioone ehitusfirmade Suure Neliku omavahelistest kokkulepetest?
Selliseid jutte ei räägita mitte ainult nn Suure Neliku puhul, vaid üldiselt kogu ehitusturul. Näiteks ka mööblitootjate kohta. Samas, kui vaadata, mis turul tegelikult toimub ja mismoodi tööd ja hanked jaotuvad, selgub, et konkurents on hoopis ülisuur. Kõigil ehitajatel on ette näidata ebameeldivaid kogemusi: turult on saadud töö, sellega pöörast vaeva nähtud ja lõpuks miinusesse jäädud. Kui turul oleksid kokkulepped, peaks tegemist olema ju väga kasumliku äriga.
•• Miks jagavad Suure Neliku liikmed omavahel peatöövõttu? Miks Merko andis näiteks Kumu ehituse peatöövõtust osa Eesti Ehitusele?
Kumu ehituse tipp-perioodil juhtis ehitusplatsil töid umbes 25 peatöövõtja inseneri – kõik kõrgharidusega spetsialistid ja seotud ainult selle objektiga. Sellist portsu inimesi kaheks aastaks ühele objektile kinni panna ei ole võimalik ühelgi ehitajal, isegi mitte Merkol. Kumu ehitusel olid pooled 25 insenerist Merko ja pooled Eesti Ehituse töötajad ning sellega lahendati juhtimisprobleem.
•• Millega seletada asjaolu, et Viru vangla ehituspakkumise alghinnaks seadis tellija 470 miljonit krooni, pakkumised, sh Eesti Ehituse oma, tulid aga üle 700 miljoni krooni?
Siin tuleks küsida tellijalt Riigi Kinnisvaralt, millise eelarve järgi selline summa ehk 470 miljonit saadi. Selliste projektide puhul on sageli nii, et ettevalmistusperiood, projekteerimine ja detailplaneering võtavad aastaid. Ainuüksi ehitusloa saamiseks kulub kaks aastat. Nii tehakse projekti algstaadiumis rahaline hinnang summas x ning pärast projekti muudetakse, täpsustatakse, sest ehitushinnad on kallimaks läinud.
Teisedki objektid on kallimaks läinud, mitte ainult Viru vangla. Praegu ei saa aastataguse hinnaga hakkama – töömehest alates küsivad kõik palju rohkem raha.
•• Miks võidab Merko pooled suurematest riigihangetest?
Merko on teistest kaks korda suurem. Merko konsolideeritud käive on teiste Suure Neliku liikmetega võrreldes topeltsuur. Eesti Ehitus on pisut rohkem keskendunud infrastruktuurirajatistele. Jõuvahekorrad on erinevates ehitussegmentides erinevad.
Intervjuu
Enno Põder: jutt tööde jagamisest on vandenõuteoreetikute pärusmaa
•• Kuidas Merko kommenteerib ühiskonnas levivat arusaama, et suured ehitusettevõtted lepivad suuremate tööde osas kokku ja jagavad suuremad objektid n-ö ära?
See arusaam valitseb üksikute vandenõuteoreetikute peades, sest reaalsed faktid eri hangete kohta räägivad teist keelt: ehitusettevõtteid on palju, neid tuleb juurde ning pakkumiste vähesuse üle ei ole põhjust kurta. Kahjuks kajastab meedia ainult suuremaid hankeid.
••Millega seletada fakti, et pooled väga suurtest, üle 200 miljoni kroonistest hangetest on võitnud Merko?
Merko sellist statistikat ei pea ja käsitleb iga projekti eraldi. Küll aga avaldas ajaleht Äripäev hiljuti riigihangete statistika, mille andmetel oli Merko Ehitus alates 2004. aastast avatud pakkumismenetluste osas 18 pakkumisega kolmandal ja läbirääkimistega pakkumismenetluste osas üheksa pakkumisega teisel kohal. Arvestades Merko Ehituse turuosa Eesti ehitusturul, võiks meie tulemust riigihangete osas pidada pigem tagasihoidlikuks.
Üldiselt on riigihangetel peamiseks kriteeriumiks hind.
•• Miks on nii, et vahel võidab konkursi peatöövõtu küll üks firma, aga annab osa tööst teisele? Võtkem kas või Kumu, mille puhul Merko võitis, aga Eesti Ehitus sai osa tööst?
Merko Ehituse põhitegevus on ehituse peatöövõtt ja meie tugevus on põhjaliku kvaliteedikontrolliga projektijuhtimine. Ajal, mil ehituses on väga tõsine tööjõupuudus.
Enno Põder on Merko Ehituse
kvaliteediosakonna juhataja
Arvamus
Roland Mäll
Celander Ehituse juhatuse esimees
2005. aastal 250 miljoni kroonise käibeni ning 2006. aasta esimesel poolel 205 miljoni kroonise käibeni jõudnud Celander Ehituse juhatuse esimees Roland Mäll ütles, et firma kasvab ehitusfirmade “kõrgliigasse” paari-kolme aastaga ega pelga konkurentsi.
“Meil on praegu üks 100 miljoni kroonine objekt, samuti kaks 70–80 miljoni kroonist,” ütles Mäll. Ta hindas firma positsioone 100–200 miljoni krooniste objektide konkurssidel üsna heaks. Kellegagi koos veelgi suurema mahuga töödele konkureerides pidas Mäll olulisimaks isiklikke kontakte ja usaldust. Nii tegi Celander koos Estconde-E-ga pakkumise Viru vangla ehituseks, küsides ligi 50 miljonit krooni rohkem kui võitja Merko.
“See vahe tuli sellest, et meie pakkumine sisaldas eeldatavaid trahve. Meile näis, et millegipärast soovis riik umbes 2–2,5 kuud lühemat ehitusaega kui tehnoloogiliselt ja logistiliselt võimalik,” ütles Mäll.
Ehitusturul on Mälli sõnul tellijatel tänu erasektori investeeringute rohkusele hetkel probleeme ehitajate leidmisega. “Ka meie oleme kuni järgmise aasta aprillini praktiliselt kinni,” ütles Mäll.
Arvamus
Andres Koger, AS-i Koger&Partnerid nõukogu esimees
AS-i Koger&Partnerid nõukogu esimees Andres Koger ütleb ehitusturu kokkulepete kohta, et ehitusturu liiderettevõtetes on nii tugevad isiksused, et tööde jagamine võtaks liiga palju energiat. “Meil on vedanud, et meil on mõned suured ettevõtted. Mõelge, mis konkurentsitingimused siis oleks, kui oleks ainult üks. Maailmas oli ka G7 riikide klubi, nüüd on sellest saanud G8, ka see ei pruugi nii jääda. Meie aeg alles tuleb, me võtame asja väga rahulikult ja kasvame läbimõeldult,” ütles Koger.
Küsimusele, miks Koger&Partnerid ei ole kellegagi koostöös suurtele peatöövõttudele kandideerinud, vastas Koger: “Me ei ole leidnud nii sobivat partnerit, kõigil on oma spetsialiteet. Iga suur on mingis valdkonnas väga hea. Pole ju mõeldav, et hambaarst oleks hea südamearst, nii on ka ehituses. Kõik sõltub objektist ja meie enda hõivatusest. Meil on käed-jalad õnneks või kahjuks tööd täis. Me tahaks hästi teha, mitte palju teha.”
Piiravate teguritena ehitusturul nimetas Koger inimressurssi ja inimeste ahnust.
